Genti ülikooli uuring: kassi peapesu võib olla nii armastus kui varjatud agressioon

Genti ülikooli teadlaste uuring näitab, et kassid pesevad teineteise päid nii sõpruse märgina kui ka sotsiaalse pinge maandamiseks. Nutitelefonide abil kogutud andmed 53 kassipaarilt paljastasid kaks vastandlikku käitumismustrit, mis kõrvaltvaatajale sageli ühtmoodi välja näevad.

Kassid, kes teineteist hoolega lakuvad, ei pruugi olla nii head sõbrad, kui see välja näeb. Genti ülikooli teadlaste uuring, mis ilmus ajakirjas Applied Animal Behaviour Science, toob välja, et peapesu võib olla sama hästi passiivne agressioon kui ehtne kiindumus.

Nutitelefonid laborina

Uurimisrühma juhib Morgane Van Belle. Andmete kogumiseks pöördusid teadlased harrastusteadlaste poole: kassiomanikud filmisid nutitelefoniga lemmikuid kodus, looduslikus keskkonnas, laboritingimused oleksid lisastressiga tulemused moonutanud. Kokku laekus andmeid 106 kassilt ehk 53 paarilt. Videoid analüüsides vaatasid teadlased 23 erinevat käitumisnäitajat: saba liikumist, kõrvade asendit ja häälitsusi.

Tulemused näitasid selgelt kahte vastandlikku mustrit. Pesemine toimub nii heade suhete kinnitamiseks kui ka tülide silumiseks, kõrvaltvaatajale näeb mõlemal juhul välja täpselt ühtmoodi.

Kuidas pinget ära tunda

Pingelisest olukorrast annab aimu asümmeetriline kehahoiak. Üks kass kummardub teise kohal, näidates sotsiaalset üleolekut, samal ajal kui alluv loom väljendab ebamugavust: kõrvad on taha pööratud, asend muutub lakumise ajal pidevalt. Kui pinge kasvab, hakkavad mõlemad loomad keelt limpsama, haigutavad või raputavad pead. Niisuguses olukorras toimib pesemine lepitusena, mis hoiab ära otsese kakluse.

Kasside sotsiaalset stressi ei saa tervise seisukohalt tähelepanuta jätta. Pidev varjatud pinge kurnab organismi ja soodustab raskete haiguste teket, idiopaatilise tsüstiidi ja nakkava peritoniidi risk on mõlemal juhul seotud kroonilise stressiga.

Sõbraliku kontakti tunnused

Harmoonilise suhte puhul on kehakeel sünkroonne. Tugevate sotsiaalsete sidemetega kassid võtavad kaaslase läheduses sarnase asendi, koos pikali või koos istukil, ja otsivad pikalt vastastikust füüsilist kontakti. Nad lakuvad teineteist just neist kohtadest, kuhu ise ei ulatu: pea, kael ja kõrvad. Pea ja kaela piirkond on kassile väga tundlik, mistõttu mõjub just sealne pesemine sügavalt rahustavalt. Tihti kasvab selline lähedus üle mänguliseks maadluseks, üksteise esikäppadega haaramine ja põrandal rähklemine on uurijate sõnul selge märk heast läbisaamisest.

Meetodi piirangud ja edasised plaanid

Harrastusteadusel põhineval lähenemisel on oma puudused. Kuna teadlased ei saanud loomi kliiniliselt läbi vaadata, tuli loomade tervist hinnata ainult omanike sõnade põhjal. Diagnoosimata krooniline valu või varjatud haigus võis mõne kassi käitumist mõjutada. Samuti saatsid omanikud tõenäoliselt pigem videoid kassidest, kes keskmisest paremini läbi saavad.

Edaspidi plaanivad uurijad jälgida kassipaaride käitumismustreid pikema aja jooksul ja selgitada välja, kas ühe looma roll pesemises püsib stabiilsena. Eesmärk on anda loomaomanikele tööriistad sotsiaalse stressi märkamiseks enne, kui see loomade tervist kahjustab.