Genoomikakonverents Tartus toob kokku rahvusvahelised geeniteaduse eksperdid

Tartus algas 25. rahvusvaheline Geenifoorum, kus eksperdid arutavad geneetiliste andmete rakendamist igapäevases tervishoius. Fookuses on Eesti kogemused ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt haiguste ennetuses ja ravimivalikus.

Tartus algas 25. korda toimuv rahvusvaheline Geenifoorum, mis koondab 25.-26. augustil valdkonna tippspetsialistid arutamaks genoomika praktilist rakendamist meditsiinis.

Akadeemik Andres Metspalu sõnul on aastakümneid kestnud uurimistöö ja geenivaramu andmestik loonud Eestis eeldused, et siirduda pelgalt teaduslikust analüüsist riiklike rakenduste juurde. «See, kuhu oleme jõudnud, tundunud 25 aasta eest suisa ulmeline,» nentis Metspalu. Ta rõhutas, et kombineerides geeniandmeid pikaajaliste terviseandmetega, on Eesti loonud unikaalse keskkonna, mille vastu tuntakse rahvusvaheliselt suurt huvi.

Eestis on esimeseks riiklikuks rakenduseks muutumas rinnavähi sõeluuring, kus arvestatakse naise polügeenset riski. See aitab tuvastada kõrgema riskiga patsiente varasemas eas. Sotsiaalministeerium on tulevikuplaanina toonud välja farmakogeneetika ehk geeniinfo kasutamise ravimite sobivuse hindamisel.

Mujal Euroopas on käimas sarnased protsessid. Inglismaa tervishoiusüsteem NHS kasutab südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisel polügeenseid riskiskoore, kaasates sellesse kuni viis miljonit inimest. Ühtlasi katsetatakse seal 100 000 vastsündinu genoomi sekveneerimist haruldaste lapseea haiguste varaseks avastamiseks.

Konverentsil analüüsitakse ka Euroopa terviseandmeruumi (EHDS) raamistikku, mis võimaldab tulevikus terviseandmeid laiemalt kasutada uute ravimeetodite arendamisel ja teenuste kvaliteedi parandamisel. Üritusel astub üles üle 20 rahvusvahelise eksperdi, sealhulgas Euroopa Komisjoni digitervishoiu juht Marco Marsella ning mikrobioomiuurija Rob Knight.