Genfis avaldatud WTO raport: kaubandusreeglite reformimata jätmine võib kärpida maailma SKP-d 10%

Genfis tegutsev Maailma Kaubandusorganisatsioon hoiatab, et suutmatus globaalseid kaubandusreegleid ajakohastada võib 2050. aastaks põhjustada maailma majanduskasvu 10-protsendilise languse. Organisatsiooni värske raporti kohaselt sunnib geopoliitiline killustatus ja uute tehnoloogiate esiletõus organisatsiooni oma töömeetodeid kiiremas korras muutma.

Genfis baseeruv Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) hoiatab oma värskes aastaraportis, et rahvusvaheliste kaubandusreeglite ajakohastamata jätmine võib 2050. aastaks vähendada maailma sisemajanduse koguprodukti (SKP) ligikaudu 10 protsendi võrra. Raporti autorid rõhutavad, et organisatsioon on sattunud olukorda, kus kehtivad reeglid ei suuda enam täielikult reguleerida tänapäeva integreeritud ja digitaalset majandust.

Kolm tulevikustsenaariumi

Analüüsis võrreldakse kolme võimalikku arenguteed. Kui riigid suudavad koostööd tõhustada, võib globaalne SKP 2050. aastaks kasvada 2,9 protsenti ja eksport 18 protsenti. Geopoliitilise killustatuse korral prognoosib organisatsioon aga SKP langust 5,1 protsendi võrra. Kõige mustem stsenaarium realiseerub juhul, kui WTO roll taandub ja maailm jaguneb kahepoolsete ning piirkondlike vabakaubanduslepingute võrgustikuks, sellisel juhul väheneks globaalne SKP 6,9 protsenti ja eksport 27 protsenti.

Praegune süsteem on silmitsi suurimate häiretega viimase kaheksa aastakümne jooksul. WTO peaökonomist Robert Staiger tõdes, et majandus, mida organisatsioon reguleerib, on muutunud tunduvalt keerukamaks kui reeglid, mille järgi see toimib. Andmed näitavad, et 72 protsenti maailma kaupade kaubavahetusest toimub endiselt organisatsiooni sooduskohtlemise reeglite alusel, kuid kaks aastat tagasi oli see näitaja 80 protsenti.

Digitaalne ja geopoliitiline surve

Organisatsiooni toimimist on viimastel aastatel testinud protektsionistlikud suundumused, sealhulgas USA tariifipoliitika, mida on kujundanud Donald Trump. Staigeri sõnul vaatavad valitsused kaubandust üha sagedamini läbi riikliku ja majandusliku julgeoleku prisma, keskendudes tarneahelate kontsentratsioonile ja sõltuvusele geopoliitilistest konkurentidest.

Samuti on probleemiks digitaalsete teenuste kasv. Digitaalselt vahendatud teenused moodustavad praegu 55 protsenti ülemaailmsest teenuste ekspordist ning see sektor kasvas 2025. aastal 10 protsenti. Kuna aga riiklikud lähenemised privaatsusele ja küberjulgeolekule on erinevad, tekitab see turu killustatust, sundides ettevõtteid topeltkulutustele. WTO liikmed ei suutnud ka märtsis Kamerunis toimunud ministrite konverentsil reformiplaani osas kokkuleppele jõuda, kuna erimeelsused digitaalsete tariifide osas blokeerisid edasiliikumise.