Gazpromi gaasilaeval Läänemerel avastati raskekuulipildujad

Eesti piirivalve tegi mai keskel fotod Gazpromile kuuluvast gaasilaevast „Maršal Vasilevski", millel on näha kaks raskekuulipildujat. Eksperdid leiavad, et relvad ei kaitse niivõrd drooniründe eest, kuivõrd muudavad laeva kinnipidamise keerulisemaks. BBC Vene talituse sõjakorrespondent kirjeldab pardal olevaid kuulipildujaid kui eluskilpi, mitte kaitsevahendit.

Eesti piirivalve fotografeeris mai keskel Läänemere kohal Gazpromile kuuluvat gaasilaeva „Maršal Vasilevski" ning piltidelt on selgelt näha kaks raskekuulipildujat, mis on paigaldatud laeva navigatsioonisillale. Fotod anti üle väljaandele Delfi, kes jagas neid uurivate ajakirjanike konsortsiumiga, kuhu kuuluvad Briti ajaleht The Times, Saksa avalik-õiguslikud kanalid NDR ja WDR, Hollandi väljaanne Follow the Money ning Venemaa uurimiskeskus Dosje.

Kord-kuulipildujad ja liivakottidega

Piltidelt on eristada kaks Kord-tüüpi raskekuulipildujat koos liivakottidega. Dosje ja Follow the Money hinnangul on see ainus teadaolev juhtum, kus Venemaa tsiviillaevale on paigaldatud relvad.

Dosje sai ka ligipääsu laeva meeskonna- ja reisijatenimekirjadele alates 2023. aasta jaanuarist. Reisijaid ei olnud pardal kuni 2025. aasta augustini, kuid seejärel hakkas igal reisil kaasas olema 8-12 inimest, kokku 50 isikut. Neist vähemalt 24 on seotud Venemaa julgeolekustruktuuridega: FSB, Rosgvardei ja armeega.

Miks relvad, mitte droonitõrje?

Vladimir Putin on varasemalt öelnud, et laeva terminali infrastruktuur «katab täielikult Kaliningradis kõik gaasivajadused ilma naaberriikide torustike kasutamiseta». „Maršal Vasilevski" on Venemaa ainus ujuv regasifitseerimisseade ning tegutseb marsruudil Viiburi lähedal asuva Bolšoi Bor terminali ja Kaliningradi oblasti vahel.

BBC Vene talituse sõjakorrespondent Pavel Aksenov selgitab, et kuulipildujad drooniründeid tõhusalt tõrjuda ei suuda. Nende tegelik eesmärk on muu: isegi üks kuulipilduja raskendab oluliselt erioperatsiooni, mille käigus üritatakse laevale helikopterist dessanteerida.

«Kuulipilduja pardal pole niivõrd kaitsja kui eelkõige elav kilp. Ja võib-olla üsna tõhus,» kirjutab Aksenov.

Laevade kinnipidamine süveneb

Rahvusvahelisel õigusel pole selget keeldu relvade paigaldamiseks kaubalaevadele. Avamerel kehtivad lipuriigi, antud juhul Venemaa, reeglid, mistõttu pole relvad formaalselt ebaseaduslikud.

Taust on konkreetne: alates 2025. aasta algusest on Euroopa vetes kinni peetud üheksa tankeri, mis on seotud Venemaa varjulaevastikuga. Juuni keskel pidas Suurbritannia La Manche'i väinas kinni Venemaa varjulaevastiku tankeri, mille pardale laskusid Briti mereväelased helikopterist köite abil. Prantsuse merevägi peatas Sitsiilia rannikul tankeri Deliver. Jaanuaris jõudis kinnipidamiseni ka tanker Marinera pärast üle kahe nädala kestnud tagaajamist üle Atlandi ookeani.

„Maršal Vasilevski" sõidab Venemaa lipuga ning ametlikku teavet selle kohta, et ta kuulub varjulaevastikku, ei ole. Kuulipildujate paigaldamine viitab, et Moskva on laeva kinnipidamise stsenaariumi arvestanud.