Gaasihinna järsk tõus sunnib Eesti ettevõtteid põlevkiviõli kasutusele võtma

Maagaasi börsihind on 2026. aastal tõusnud üle 100%, küündides 80 euroni megavatt-tunni eest. Eesti tööstusettevõtted otsivad alternatiive, et vältida ligi 100 eurot ületavaid soojusenergia kulusid.

Eesti tööstussektoris on 2026. aasta septembriks tekkinud surve kütusevalikute ümbervaatamiseks, kuna maagaasi börsihind (Dutch TTF) on aasta algusega võrreldes kerkinud üle 100%. Praegune 80-eurone megavatt-tunni hind tähendab koos võrguteenuse, aktsiisi ja katelde kasuteguriga soojusenergia tegelikuks kogukuluks üle 100 euro megavatt-tunni kohta.

Selle hinnataseme juures on kodumaine põlevkiviõli kujunemas konkurentsivõimeliseks alternatiiviks, võimaldades suurtootjatel küttekulusid märgatavalt vähendada. Iga 10-20 euro suurune erinevus megavatt-tunni hinna juures tähendab 5000 MWh aastatarbimisega ettevõttele 50 000 kuni 100 000 euro suurust kokkuhoidu.

Kulude optimeerimine olemasoleva tehnikaga

Üleminek maagaasilt põlevkiviõlile ei eelda automaatselt uue katlamaja ehitamist. Paljudes Eesti tööstuslikes katlamajades on võimalik olemasolevad gaasiseadmed kohandada vedelkütusele. See tehniline protsess hõlmab peamiselt õlipõleti, mahutipargi, pumpade ja automaatikasüsteemide paigaldamist, mis on teostatav alates 100-200 kW võimsusega katlamajadest.

Ekspertide hinnangul võtab gaaskütuste asendamine või täiendamine põlevkiviõliga spetsialistidele 2-3 tööpäeva, mis on investeeringuna oluliselt kiirem ja odavam lahendus võrreldes täiesti uue biokütusel põhineva katlamaja arendusega, mille tsükkel võib ulatuda 12 kuuni.

Varustuskindlus ja hinnariskide maandamine

Majanduslikult otstarbekaimaks peetakse lahendusi, kus katlamajas säilib võimekus kasutada paralleelselt mitut kütuseliiki. See võimaldab ettevõtetel paindlikult reageerida energiaturu kõikumistele, lülitudes vastavalt vajadusele maagaasilt õlile või vastupidi. Mitmekesine kütuseportfell tagab ettevõtetele tugevama positsiooni kui sõltumine ainult ühest imporditud energiakandjast.

Lisaks paindlikkusele suurendab kohalike kütuste kasutamine energiajulgeolekut, vähendades sõltuvust rahvusvaheliste tarneahelate häiretest. Olukorras, kus Euroopa Liidu gaasivarud on sügiseks ajalooliselt madalad, pakub põlevkiviõli stabiilset alternatiivi, mida on Eestis võimalik strateegiliste varudena kohapeal hoida.