Gaasihindade tõus mõjutab Eesti majandust kiiremini kui naaberriike

Gaasihindade 10-protsendiline tõus toob Eestis kaasa Baltimaade kiireima hinnatõusu, avaldades mõju inflatsioonile peaaegu koheselt. Erinevalt Lätist ja Leedust jõuavad muutused Eesti tarbijateni viivituseta, mis nõuab riigilt varajast reageerimist.

Kui maagaasi hind tõuseb 10 protsenti, jõuab see muutus Eesti tarbijateni viivitusteta, põhjustades 0,59-protsendilise inflatsiooni kasvu. Naaberriikides on mõju mõnevõrra väiksem: Leedus 0,55 ja Lätis 0,54 protsenti. See erinevus tuleneb eelkõige turu struktuurist ja sellest, kui kiiresti hinnakõikumised lõpptarbijani jõuavad.

Kiire reaktsioon turul

Eesti majandus erineb Lätist ja Leedust hinnamuutustele reageerimise kiiruse poolest. Kui üldine inflatsioonimäär reageerib Eestis gaasihindade kõikumisele kohe, siis Leedus võtab see aega kaks kuud ning Lätis kolm kuud. Eriti märgatav on erinevus kommunaalteenuste puhul, kus Läti tarbijad näevad muutust alles viie kuu möödudes, samas kui eestlased kogevad hinnatõusu juba esimesel kuul.

Reguleeritud energiahindade puhul ennustatakse Eestis 2,6-protsendilist tõusu 10-protsendilise gaasihinnatõusu foonil. Elektri, gaasi ja kütte hinnad kerkivad 2,59 protsenti. Samas on toiduainete sektoris olukord Eestis stabiilsem, kus hinnatõus piirduks 0,5 protsendiga, mis on madalam näitaja kui Leedus. See tuleneb Eesti väiksemast kodumaisest töötleva tööstuse osakaalust.

Vajadus otsese toetuse järele

Kuna hinnatõusu mõju jõuab Eesti majapidamisteni väga kiiresti, on valitsusel vähem manööverdamisruumi tariifide kaudu mõju leevendamiseks. Selles olukorras peaks võimalik riiklik toetus olema otsene ja varakult planeeritud.

Sama mehhanism, mis toob kiire hinnatõusu, toimib ka vastassuunas. Kui energiaturul peaks toimuma hinnakorrektiiv või konfliktiolukord leevenema, kandub odavnev gaasihind tarbijateni Eestis sama kärmelt kui tõus.