G7 lubas Evian-les-Bains'i tippkohtumisel Ukrainale rohkem relvi ja Venemaale uusi sanktsioone

G7 riikide juhid avaldasid ühisdeklaratsiooni, milles lubasid suurendada sõjalist abi Ukrainale ja tugevdada sanktsioone Venemaa vastu, sealhulgas nafta- ja gaasisektoris. Üllatuslikul viisil toetas deklaratsiooni ka USA president Donald Trump, kelle meelemuutuse taga on analüütikute hinnangul soov saada liitlastelt abi Iraaniga sõlmitud relvarahu stabiliseerimisel. Prantsusmaa president Emmanuel Macron nimetas kohtumist "strateegiliseks äratuskellaks".

Prantsusmaa Alpide kuurortlinnas Evian-les-Bains'is peetud kolmepäevasel G7 tippkohtumisel avaldati ühisdeklaratsioon, milles seitsme suurima demokraatliku tööstusriigi liidrid lubasid seista Ukraina kõrval ning suurendada survet Venemaale. Märkimisväärselt allkirjastas deklaratsiooni ka USA president Donald Trump, keda on seni peetud Kremli suhtes liigse leebuse poolest.

Ühine sõnum Ukrainale ja Venemaale

«Meie, G7 juhid, seisame ühtselt ja vankumatult Ukraina kõrval tema vabaduse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmisel,» seisab kolmapäeval, vahetult pärast südaööd avaldatud deklaratsioonis.

Dokumendi kohaselt kohustusid riigijuhid suurendama survet Venemaa sõjamajandusele ning tugevdama sanktsioone, sealhulgas energiasektori vastu suunatud meetmeid. Ukrainale lubati tarnida lisaõhutõrjevahendeid, täiendavaid süsteeme, püüdurrakette ning kaugmaarakette. Samuti kaalutakse Ukrainale litsentside andmist, mis võimaldaksid riigil ise oma sõjatööstuse toodangut suurendada.

«See G7 kohtumine on strateegiline äratuskell,» ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron pärast juhtide pidulikku õhtusööki avaldatud videos, rõhutades, et kõik G7 liikmed, sealhulgas USA, toetasid neid otsuseid.

Trumpi meelemuutuse taga Iraani tehing

Väljaande Politico hinnangul on Trumpi üllatav valmisolek toetada Ukrainat seotud liitlastelt oodatava vastutulekuga Iraani küsimuses. Trump vajab G7 partnerite abi Hormuzi väina miinidest puhastamiseks ning USA asepresidendi J. D. Vance'i Genfi-läbirääkimiste toetamiseks, kus peaks lõpule viidama relvarahukokkulepe Teheraniga.

G7 riikide juhid andsid mõista, et on valmis USA-d Hormuzi väinas aitama, kuid teatud tingimustel. Macron rõhutas, et laevade saatmine väina miinidest puhastama peab olema kõigi kokkuleppe osapoolte, sealhulgas Iraani ja Omaani, ühine otsus.

Deklaratsioon mainib Trumpi nime kolmel korral, märkides, et pärast USA ja Iraani vahelist kokkulepet on nüüd lihtsam võtta Venemaa vastu täiendavaid majandusmeetmeid. «Peame seda õigeks hetkeks täiendavate meetmete rakendamiseks, kuna president Trump on saavutanud kokkuleppe, mida me toetame Hormuzi väina taasavamiseks,» seisab dokumendis.

Zelenski kohtumine ja nafta sanktsioonid

Trump kohtus Evian-les-Bains'is ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, kohtumine kestis 70 minutit. Pärast seda teatas Trump, et taastab sanktsioonid Venemaa naftasektori vastu, mille Washington oli varem peatanud kuni juuni keskpaigani. «Venemaa peab sõlmima kokkuleppe,» ütles Trump.

Zelenski näitas kohtumisel Trumpile fotosid Vene droonirünnakus põlenud katedraalist, žest, mis oli suunatud eelkõige Trumpi usklikule toetajaskonnale.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles pärast läbirääkimisi ajakirjanikele: «Arutelud, mida pidasime omavahel ja USA presidendiga, nii ametlikel kohtumistel kui ka mitteametlikes vestlustes kulisside taga, annavad mulle põhjust mõõdukaks optimismiks.»

Diplomaatiline lavastus Versailles'st NATO-ni

Politico kirjelduse kohaselt kavandas Macron Trumpi külaskäiku väga hoolikalt, et vältida eelmise aasta tippkohtumise kordumist, millelt Trump lahkus ennetähtaegselt. Prantsuse president veenis Trumpi isegi oma viibimist pikendama, kutsudes ta õhtusöögile Versailles' lossi. Merz kinkis Trumpile Saksamaa jalgpallikoondise särgi numbriga 47, viidates sellele, et Trump on USA 47. president. Itaalia peaminister Giorgia Meloni pidas temaga sõbraliku selgitava vestluse.

Diplomaadid loodavad, et Trumpi konstruktiivne meeleolu säilib kuni 7.-8. juulil Ankaras toimuva NATO tippkohtumiseni. Deklaratsioonis käsitletakse ka Hiinat, väljendades vastuseisu ühepoolsetele katsetele muuta jõu abil olukorda Ida- ja Lõuna-Hiina merel ning Taiwani väinas.