Fusarioos nakatas Eesti teravilja: Kantküla söödatehas saadab tonnideviisi vilja tagasi

Tänavune vihmane suvi on soodustanud fusaariumiseente levikut teraviljapõldudel, sundides kokkuostjaid kvaliteedinõuete tõttu viljakoormaid massiliselt tagastama. Eriti kriitiline on olukord söödatööstuses, kus toksiinisisaldus võib loomi ohustada.

Eestis on tänavune saagikoristus keeruline, kuna niisked ilmastikutingimused on soodustanud fusarioosi levikut teraviljadel. See seenhaigus põhjustab viljades mükotoksiinide teket, mistõttu on paljud kokkuostjad sunnitud kehtestatud piirnormide tõttu viljakoormaid tagasi saatma.

Söödatehased hädas nakatunud viljaga

Kantküla söödatehase juhataja Ronald Blumenau sõnul on tänavune aasta erakordne. Tehase laboritestid näitavad, et odra puhul on pidanud nad tagasi saatma ligikaudu pool sissetulevast viljast, mis tähendab 5000-6000 tonni. Ettevõte peab iga koormat põhjalikult kontrollima, et vältida mürgiste ühendite nagu DON ja ZEA sattumist loomasööta, kus need võivad olla loomadele ohtlikud.

Sademed tabasid kriitilist faasi

Maaelu teadmuskeskuse taimekasvatusnõustaja Mart Toomsalu selgitab, et probleemi põhjustas ebasoodne ajastus. «Just kriitilises õitsemisfaasis, kui teraviljad olid nii-öelda vastuvõtlikud, oli meil palju sademeid ja niiskeid ilmastikutingimusi,» nentis Toomsalu. Kuna fusaariumiseened talvituvad taimejäänustel, on viljavaheldus ja korralik mullaharimine vältimatud võtted nakatumisohu vähendamiseks tulevikus.

Põllumeeste ühistu Kevili Mäo terminalis on olukord mõnevõrra erinev. Ühistu juht Hannes Priks nentis, et kuigi fusarioos on iga-aastane nähtus, on tänavune aasta intensiivsem. Siiski pole nende liikmete seas tegemist massilise probleemiga, mida Priks seostab paremate agrotehniliste võtete ja pideva koolitustööga.

Nakatunud viljaga on keeruline midagi ette võtta. Toomsalu sõnul pole häid lahendusi: vaid kõlujate terade sorteerimine ja seemne puhtimine võivad pakkuda hädapärast väljapääsu.