Frankfurtist Virginiani: andmekeskused koormavad keskkonda elektri ja veega

Andmekeskuste kiire levik üle maailma toob kaasa tõsiseid keskkonnamõjusid, sealhulgas elektrienergia nappust ja veekasutuse kasvu. Suurenev nõudlus tehisintellekti järele sunnib energiatootjaid säilitama vanu fossiilkütustel põhinevaid jaamu ja rajama uusi gaasijaamu.

Andmekeskused tarbivad Frankfurdis juba ligi 41 protsenti linna elektrienergiast ning sarnane trend on süvenemas nii Virginias kui ka Dublinis. Ülemaailmne nõudlus tehisintellekti ja pilveteenuste järele on muutnud serveripargid energiatootjate jaoks suureks väljakutseks, mis prognooside kohaselt kahekordistab nende elektritarbimise 945 teravatt-tunnini aastaks 2030.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel on sektor muutumas üheks kõige kiiremini kasvavaks elektritarbijaks. Olukord on pingeline: näiteks Saksamaal Frankfurtis on elektrivõrk niivõrd koormatud, et uusi ühendusi ei saa vähemalt 2030. aastani. USA-s on surve ajendanud energiatootjaid edasi lükkama 15 kivisöel töötava elektrijaama sulgemist, et katta kasvavat nõudlust, mis 2023. aastal põhjustas peaaegu 65 miljoni tonni kasvuhoonegaaside eraldumise.

Veekasutus ja soojusreostus

Lisaks energiale vajavad andmekeskused tohutus koguses vett jahutussüsteemidele. Üks suur andmekeskus võib päevas kulutada miljoneid liitreid vett, mis on võrreldav 10 000 kuni 50 000 elanikuga asula tarbimisega. Virginia osariigis, kus asub maailma suurim andmekeskuste klaster, kulus 2023. aastal jahutamiseks ligi kaks miljardit gallonit vett.

Serverite eraldatav soojus mõjutab ka linnakeskkonda. Phoenixis Arizonas läbiviidud uuring näitas, et suur andmekeskus võib tõsta lähedal asuva maapinna temperatuuri kuni 9 kraadi ja õhutemperatuuri kuni 2 kraadi võrra. See süvendab linnade soojussaare efekti, mis sunnib kohalikke elanikke omakorda rohkem kliimaseadmeid kasutama ja tõstab seeläbi veelgi elektrienergia nõudlust.

Maakasutus ja saasteprobleemid

Andmekeskuste ehitus vajab ulatuslikke maa-alasid, mis toob kaasa väärtusliku põllumajandusmaa ja looduslike alade sihtotstarbe muutmise. Saksamaal Hattersheimis muudeti sihtotstarvet 2024. aastal seitsmehektariline põllumajandusmaa, et ehitada viie hoonega andmekeskuste kompleks.

Keskkonnamõju ei piirdu vaid keskuste tööga, vaid ka nende varutoitesüsteemidega. Hädaolukordadeks mõeldud diiselgeneraatorid paiskavad õhku märkimisväärselt rohkem lämmastikoksiide kui maagaasijaamad. Virginia näide kinnitab, et isegi kui varugeneraatorid töötavad vaid kümne protsendi võimsusel, võib see tähendada tuhandeid astmajuhtumeid ja märkimisväärseid avaliku tervishoiu kulusid aastas.