Frankfurt: EKP tõstis 10. septembril baasintressimäärasid 25 baaspunkti võrra

Euroopa Keskpank otsustas Frankfurdis tõsta baasintressimäärasid 25 baaspunkti võrra, reageerides kestvale inflatsioonisurvele. EKP president Christine Lagarde märkis, et geopoliitilised pinged Lähis-Idas ja Ukrainas hoiavad inflatsiooniootusi üleval, mistõttu jäävad edasised otsused andmepõhiseks.

Euroopa Keskpank (EKP) otsustas 10. septembril Frankfurdis toimunud istungil tõsta kõiki kolme baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. See samm peegeldab keskpanga vajadust ohjeldada inflatsiooni, mis püsib hoolimata varasematest rahapoliitilistest meetmetest sihttasemest kiiremana.

Christine Lagarde rõhutas pressikonverentsil, et rahapoliitika eesmärk on endiselt inflatsiooni stabiliseerimine keskpika aja jooksul 2% tasemel. Konflikt Lähis-Idas tekitab jätkuvalt survet hindadele, mõjutades eelkõige energia- ja toormeturge. Keskpank ei võtnud endale konkreetseid kohustusi edasiste intressimäärade liikumise osas, vaid rõhutas, et iga järgnev otsus sõltub laekuvatest majandusandmetest.

Majandusprognoosid ja tööturg

EKP värskeimate prognooside kohaselt on koguinflatsioon 2026. aastal keskmiselt 3,0%, langedes 2027. aastal 2,5% ja 2028. aastal 2,1% tasemele. Majanduskasvu osas on ootused mõnevõrra paranenud, küündides 2026. aastal 0,9%ni, 2027. aastal 1,4%ni ja 2028. aastal 1,5%ni.

Euroala tööturg on näidanud üllatavat vastupidavust. Juulis püsis töötuse määr 6,4% tasemel, mis on ajalooliselt madal tase. Samal ajal kui töötleva tööstuse aktiivsus on püsinud stabiilsena, on teenindussektor taastunud algsest energiašokist. Digiteenuste ja ettevõtlusinvesteeringute valdkonnas on märgata tehisintellektiga seotud tegevuste mõju, mis toetab üldist tootlikkust.

Geopoliitilised riskid

Prognoose ja majandusväljavaateid varjutavad jätkuvalt tõusuriskid. Energiahindade kõikumine, mida võimendavad sõda Ukrainas ja Lähis-Ida konflikt, võib tingida inflatsiooni püsimise sihttasemest kiiremana kuni 2027. aasta keskpaigani. EKP hoiatab, et täiendavad tarnehäired või ebatavaliselt külm talv võivad gaasihindu veelgi kergitada, süvendades inflatsiooni kaudset mõju.

Samas võib majanduskasv kujuneda oodatust hoogsamaks, kui ettevõtted suudavad kiiremini kohaneda uute tehnoloogiatega või kui Euroopa kaitse- ja taristukulutused annavad oodatud tõuke. Keskpank rõhutas vajadust jätkata struktuurireformidega, lihtsustada ELi ühisturu reegleid ja viia lõpule investeeringute liidu loomine, et kindlustada pikaajaline majanduslik stabiilsus.