Fotograaf Peeter Langovits talletab Tallinnas aastakümnete jagu ajalugu

Fotograaf Peeter Langovits tegeleb oma ulatusliku fotoarhiivi digitaliseerimisega, tuues esile 1970ndatest kuni tänapäevani jäädvustatud kaadrite väärtust ajalooallikatena. Ta analüüsib nii Tallinna, sealhulgas Väike-Õismäe arengut kui ka fotograafia kui kutseala muutuvat staatust ühiskonnas.

Fotograaf Peeter Langovits on aastaid pühendunud oma mahuka fotoarhiivi korrastamisele, et säilitada vaateid Eesti muutuvast ühiskonnast. Tallinna, sealhulgas Väike-Õismäe eluolu kajastav pildimaterjal on tema sõnul muutunud väärtuslikuks ajaloodokumendiks, mille läbitöötamine võtaks hinnanguliselt 30 aastat.

Kultuurikihi säilitamine

Langovitsa sõnul on aastakümnetega kogunenud nii palju materjali, et selle haldamine on muutunud keeruliseks. Ta keskendub praegu eelkõige filmile tehtud tuhandete fotode digitaliseerimisele. «Materjali on aastate jooksul nii hulgaliselt kogunenud, et ma suudan seda vaevu hallata. Olen mõelnud, et kui mind siin ühel päeval elavate kirjas pole, siis seda kultuurikihti, mis mul salvestunud on, ei näri mitte keegi peale minu läbi,» kirjeldas ta arhiivitöö vajalikkust.

Eriti väärtuslikuks peab ta 1970., 1980. ja 1990. aastate alguse fotosid, mis jäädvustavad pöördelisi muutusi ühiskonnas. Ühe olulise osana oma loomingust toob ta välja Väike-Õismäe arengut käsitleva raamatu, kus ta dokumenteeris piirkonna ehituse algusest peale. See töö sündis ajapikku, kui ta jälgis kaameraga kodukandi muutumist.

Muutuv suhtumine pildistamisse

Langovits märgib, et tänavafotograafia on muutunud märksa keerulisemaks kui varem. Inimeste suhtumine võõrastesse fotograafidesse on ettevaatlikum ning ta kaalub sageli enne päästikule vajutamist, kas jäädvustada inimest või mitte. Samuti usub ta, et digitaalajastu on õõnestanud foto usaldusväärsust.

«Digifotograafia tulek õõnestab oluliselt foto usaldusväärsust,» meenutas ta Peeter Tomingu varasemat hoiatust. Langovits ise pildistab endiselt iga päev, nimetades seda harjumust kutsehaiguseks. «Mul ei möödu praktiliselt päevagi, kui ma ühtegi kaadrit ei jäädvustaks,» lisas ta.