Flydubai lennu FZ1073 rünnak: kuidas reisijad ja meeskond Dubai ja Tel Avivi vahelise katastroofi ära hoidsid

Dubai ja Tel Avivi vahel lennanud Flydubai reisilennuki FZ1073 rünnaku ärahoidmine osutus haruldaseks kangelaslikkuse ja õnnelike asjaolude kokkulangevuseks. Uurijad peavad lennuki kaaspilooti Hammam Al-Hammamit terroriakti toimepanijaks.

Dubai ja Tel Avivi vahelisel lennul FZ1073 aset leidnud dramaatilised sündmused on praeguseks selgitanud mitmeid asjaolusid, mis hoidsid ära Boeing-737 MAX lennuki hukkumise 182 inimesega pardal. Ametivõimud Araabia Ühendemiraatides ja Iisraelis jätkavad juhtumi uurimist, käsitledes seda terroriaktina, mille taga oli 29-aastane kaaspiloot Hammam Al-Hammami.

Kangelaslikkus kokpitis

Rünnak algas umbes kaks tundi pärast väljalendu Dubaist, kui Al-Hammami ründas kapten Smith Machchharit. Rünnaku käigus kasutas ründaja avariikomplekti kuuluvat kirvest. Konflikti ajal suunas Al-Hammami lennuki järsku söökslennule, mille vältel kaotas õhusõiduk 16 000 jala ehk ligi viie kilomeetri jagu kõrgust, ületades lubatud kiirust ligi 100 sõlme võrra. Pilootide vahelise võitluse käigus sai kannatada lennuki tüür.

Reisijate hulgas olnud sanitaartehnik Yaniv Hayun ja teised reisijad suutsid pärast esialgset segadust pääseda kokpitti, kui vigastatud kapten Machchhar suutis ukse avada. Hayun tõmbas ründaja kokpitist välja ning asus ajutiselt juhtkangi taha, püüdes lennuki liikumist stabiliseerida, kuni pardal viibinud varupiloodid võtsid kontrolli lõplikult üle. Kapten Machchhar on pärast intsidenti viibinud haiglas, kus temaga on telefoni teel suhelnud nii India peaminister Narendra Modi kui ka Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu.

Tehniline uurimine

Praegused andmed Flightradar24 süsteemist viitavad, et lennuk saavutas kriitilise kiiruse ja kaotas osa tüürpinnast, kuid stabiilsus taastus osaliselt tänu lennuki aerodünaamilistele omadustele, kui ründaja kontrolli loovutas. Al-Hammami oli eelnevalt lülitanud välja mootorid, mis küll vähendasid ülehelikiiruse saavutamise ohtu, kuid tekitasid tõsiseid probleeme lennuki juhtimissüsteemidele ja elektritoitele.

Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) eeskirjade kohaselt on algatatud ametlik uurimine. Esialgne raport, mis tugineb lennuki pardasalvestiste andmetele, peaks valmima kuu aja jooksul pärast intsidenti. Täielik tehniline aruanne, mis sisaldab kõiki detaile, võib valmida aasta jooksul.