Flow festival tõi Helsingisse roki, elektroonika ja popmuusika

14.-16. augustini Helsingis toimunud Flow festival pakkus kirjut muusikalist programmi, kus vaatamata briti tähe PinkPantheressi ootamatule ärajäämisele leidus hulgaliselt meeldejäävaid etteasteid. Festivalikülastajate jaoks tõusis esile nii Oklou tehniline täiuslikkus kui ka Sombr’i teatraalne lavashow.

Flow festival tähistas 2024. aasta augustis oma järjekordset toimumist Helsingis, tuues 14.-16. augustini lavale laia spektri artiste elektroonikast hardcore-pungini. Kuigi oodatud briti popstaari PinkPantheressi kontsert jäi täpsustamata põhjustel ära, pakkus festivaliprogramm külastajatele mitmekesist muusikalist elamust.

Muusikalised tipphetked ja lavaline produktsioon

Üheks festivali kõrghetkeks kujunes prantsuse artisti Oklou etteaste. Tema küber-RnB helimaastikud ja visuaalselt läbimõeldud lavashow, kus kaameratöö ja valgusefektid lõid futuristliku atmosfääri, pakkusid vastukaalu pealava suurematele pop-kontsertidele. Seevastu peaesineja Zara Larsson, kes on viimaste aastatega kindlustanud oma koha globaalse popmuusika tipus, tõi lavale suurema bändikoosseisu. Kuigi live-bändi kasutamine tekitas muusikasõprades vastakaid arvamusi, kuna see summutas kohati algmaterjali elektroonilist teravust, meelitas artist kohale ühe festivali suurimatest publikumassidest.

Programmis joonistusid välja selged trendid, sealhulgas nn majanduslanguse-popi (recession pop) taaselustamine, mille esindajate hulka kuulub näiteks Marina. Teistlaadi energiat pakkusid Sombr, kelle teatraalne lavale saabumine vintage-autoga ja sotsiaalmeediast tuntud melanhoolne popmuusika pakkusid kontrastse vaatepildi. Festivalil üles astunud Baltimore’i hardcore-punk bänd Turnstile tõestas aga, et žanripiire katsetav muusika võib suurfestivali lavadel toimida vägagi efektselt, pannes publiku kaasa elama.

Korraldus ja publiku tagasiside

Festivali õhkkond oli tavapäraselt intensiivne, kohati tekkisid rahvamassides kitsad olud, mis nõudsid publikult ja korraldajatelt tähelepanu. Muusikalise poole pealt pakkusid Disclosure ja Honey Dijon elektroonilise muusika austajatele oodatud kvaliteeti. Üldise hinnataseme osas märkisid festivalikülastajad, et kuigi hinnad festivalialal on kõrged, ei erine need märkimisväärselt mujal Helsingis pakutavast, olles kohati isegi võrreldavad Tallinna meelelahutusasutustega.