Filmikunst turgutab kirjandust: Homerose „Odüsseia“ suurendas nõudlust eeposte järele Tallinnas ja Tartus

Populaarsed ekraniseeringud, sealhulgas Christopher Nolani uusim film, on pannud lugejad massiliselt taasavastama klassikalisi teoseid. Nii Tallinna kui ka Tartu raamatukogud kinnitavad, et huvi Homerose „Odüsseia“ vastu on hüppeliselt kasvanud.

Homerose teosel põhinev film on toonud ligi 3000 aastat vana antiikse eepose uue lugejaskonna fookusesse. Vaatajad, keda algteos varem ei kõnetanud, otsivad nüüd raamatukogudest Homerose loomingut, et süveneda mütoloogilistesse lugudesse ja võrrelda filmiversiooni kirjandusliku originaaliga.

Raamatukogud näevad laenutuste kasvu

Huvi kasvu kinnitavad ka Eesti suuremad raamatukogud. Tallinna Raamatukogude kommunikatsioonispetsialisti Gethe Rohumägi sõnul on Homerose „Odüsseia“ eestikeelsete teoste laenutuste arv viimastel kuudel vähemalt kahekordistunud. Sama trendi on märgata ka võõrkeelse kirjanduse puhul, kus ingliskeelsete väljaannete vastu on huvi samuti märgatavalt tõusnud.

Sarnast tendentsi täheldab ka Tartu Linnaraamatukogu. Avalike suhete osakonna juhataja Liina Raju sõnul on „Odüsseia“ laenutused märgatavalt sagenenud, kuigi Homerose teise tuntud teose, „Iliase“, puhul samaväärset nõudluse kasvu praegu ei täheldata.

Ekraniseering kui lugemissoovitus

See nähtus ei piirdu vaid antiikkirjandusega. Lugejad leiavad tee klassikani tihti läbi kinolinale jõudnud teoste. Sarnast mustrit on täheldatud ka Emily Brontë romaani „Vihurimäe“ puhul. Raamatukogude andmetel kasvas teose laenutuste arv märkimisväärselt just filmide linastusperioodidel, mis viis kohati eksemplaride nappuseni, hoolimata suurtest varudest.

Lugejate jaoks on film tihti esmaseks kontaktiks looga. Nagu kirjeldab üks lugeja, tekkis tal pärast filmi vaatamist soov uurida põhjalikumalt nii Trooja sõja tausta kui ka mütoloogilisi tegelasi, nagu Kirke, kelle lugu filmis esile kerkis.