Farištamo Eller: Eestis vastu võetud looduskaitseseaduse muudatused rikuvad Sagadis antud lubadusi

Farištamo Eller kritiseerib valitsuse otsust suruda jaanipäeva eel läbi vastuoluline looduskaitseseaduse muudatuste pakett, eirates varem antud lubadusi kaasata huvigruppe. Uued reeglid tsentraliseerivad otsustusõigust ja seavad ohtu vabatahtliku kodanikuteaduse jätkumise.

Juunis Sagadis toimunud keskkonnateemalisel arutelul jäi kõlama kindel lubadus: olulisi muudatusi looduskaitses ei tehta ilma põhjaliku kaasamise ja läbirääkimisteta. Vahetult enne jaanipäeva vastu võetud looduskaitseseaduse muudatuste pakett, mis jõustub septembris, näitab aga risti vastupidist suunda. Tegelikkuses suruti muudatused läbi kiirustades ja ilma sisulise dialoogita.

Üks murettekitavamaid muudatusi on otsustusprotsessi tsentraliseerimine. Kui varem said nii teadlased kui kogukonnad teha ettepanekuid uute kaitsealade loomiseks, siis nüüd jääb see ainuõigus ainult Keskkonnaametile. See välistab alt-üles algatused ja teeb kaitsealade rajamise sõltuvaks ametkondlikust suvast, mitte tegelikust looduskaitselisest vajadusest. Kui ametkond otsustab ettepanekust keelduda, ei pea nad seda edaspidi ka sisuliselt põhjendama.

Uued reeglid seavad kohalikele omavalitsustele lisakoormuse, kohustades neid hüvitama saamata jäänud tulu kaitsealade loomisel, isegi riigimaadel. Samal ajal pehmendatakse ranna ja kalda ehituskeeluvööndi reegleid. Need muudatused, mida keskkonnakomisjoni aseesimees Andres Metsoja on varemgi pooldanud, võimaldavad nüüd suuremat paindlikkust ehitustegevuses, mis võib ohustada rannikualade loodusväärtusi.

Septembrist muutub tasuliseks ka lindude ja nahkhiirte rõngastamine. See vabatahtlikel põhinev kodanikuteadus on seni andnud hindamatut teavet looduse kohta, kuid nüüdne tasu, ulatudes kuni kahe euroni rõnga kohta, võib pärssida vabatahtlike motivatsiooni. Riik riskib selle otsusega sisuliselt olulise pikaajalise traditsiooni hääbumisega.