Faktikontroll: Saksamaa opositsiooniliider Friedrich Merz esitas intervjuus ebatäpseid väiteid

Saksa opositsiooniliider Friedrich Merz pälvis kriitikat oma hiljutise intervjuu eest, kus ta esitas küsitavaid andmeid nii migratsioonistatistika, riigivõla kui ka elektriautode keskkonnamõju kohta.

Saksa kantsler Friedrich Merz sattus pühapäeval telekanali ARD suveintervjuus avaliku kriitika alla, kui mitmed tema väljaütlemised osutusid faktidele tuginedes eksitavateks. Madalate reitingute taustal oma valitsuse saavutusi kaitsnud opositsiooniliider tegi küsitavaid avaldusi nii sisserände, riigi rahanduse kui ka autotööstuse keskkonnapoliitika teemadel.

Migratsiooninumbrid vajavad konteksti

Üks Merzi väidetest puudutas migratsiooni, kus ta kinnitas, et valitsusel on õnnestunud sisserändajate arvu vähendada üle 60 protsendi. Statistika aga näitab keerulisemat pilti. Saksa föderaalse migratsiooni- ja põgenikeameti (BAMF) andmetel laekus 2026. aasta esimesel poolel 56 547 varjupaigataotlust, mis on 35,4 protsenti vähem kui aasta varem samal perioodil. Kuigi langustrend on olemas, ei küündi see kantsleri viidatud 60 protsendini, välja arvatud juhul, kui võrrelda väga kitsaid ja valikulisi ajaperioode.

Eksperdid märgivad ka, et langustrend algas juba enne praeguse valitsuse ametisse astumist 2025. aasta mais. See oli seotud nii Süüria režiimi kokkuvarisemisega 2024. aasta detsembris kui ka üldisema rändevoogude vähenemisega Euroopas.

Võlg ja krediidireiting

Teine vaidlusalune teema oli riigi võlakoorem. Merz väitis, et Saksamaa on endiselt üks Euroopa kõige väiksema võlakoormaga riike ja omab regiooni parimat krediidireitingut. Majandusanalüüsid aga näitavad, et Saksamaa võla ja SKT suhtarv on eurotsooni keskmike seas: 12 riiki ületavad nõutud 60-protsendilist piirmäära ning Saksamaa on nende hulgas.

Kuigi Saksamaal on tõepoolest kõrgeim võimalik krediidireiting (AAA), ei ole see unikaalne saavutus. Sarnase hinnangu on andnud reitinguagentuur S&P ka Taanile, Luksemburgile, Madalmaadele, Norrale, Rootsile ja Šveitsile. Saksamaa põhiseadusesse 2009. aastal kirjutatud niinimetatud „võlapiduri“ reeglistik on viimastel aastatel korduvalt olnud peatatud, et võimaldada erakorralisi kaitsekulutusi.

Elektriautode keskkonnamõju

Opositsiooniliider puudutas ka elektriautode teemat, väites, et nende CO2-jalajälg ei pruugi olla nii väike, kui sageli väidetakse. Ta viitas Müncheni Tehnikaülikooli uuringule, mis on viimasel ajal pälvinud tähelepanu konservatiivsetes meediakanalites. Rahvusvahelise puhta transpordi nõukogu (ICCT) andmed aga näitavad, et elektriautod tekitavad keskmiselt 73 protsenti vähem CO2 heitmeid kui sisepõlemismootoriga sõidukid.

Kuigi akude tootmine nõuab algselt rohkem energiat ja tekitab rohkem heitmeid, kompenseerib elektriauto selle erinevuse tavaliselt ühe kuni kahe aastaga. Teadlaste konsensus on endiselt valdavalt seisukohal, et elektrisõidukid on pikas perspektiivis keskkonnasõbralikumad kui fossiilkütustel töötavad alternatiivid.