Faktikontroll: kui suure osa Eesti üksikvanematest moodustavad vaesuses elavad inimesed?

Mihhail Kõlvart väitis, et Eestis elab 30 000 üksikvanemat, kellest ligi pooled kogevad vaesust. Andmed näitavad, et kuigi vanemate arv ja sooline jaotus vastavad tegelikkusele, on vaesuse osakaal siiski väiksem.

Mihhail Kõlvart jagas 18. augustil oma sotsiaalmeediakanalites väiteid Eesti üksikvanemate olukorra kohta, märkides, et riigis on 30 000 sellist peret. Poliitik lisas, et 90 protsenti nendest vanematest on naised ning «ligi pooled üksikvanemad kogevad täna suhtelist või absoluutset vaesust».

Üksikvanemate arv ja sooline jaotus

Statistikaameti 2021. aasta rahvaloenduse andmed kinnitavad Kõlvarti väidetud suurusjärku. Rahvaloenduse hetkel oli Eestis 27 932 üksikvanemat. Nendest 25 372 olid emad ja 2 560 isad. See tähendab, et naiste osakaal üksikvanemate seas on 90,8 protsenti, mis klapib poliitiku esitatud statistikaga.

Vaesuse määra arvutamise loogika

Kõlvarti hinnang vaesuses elavate üksikvanemate kohta vajab siiski täpsustamist. 2024. aasta andmete kohaselt oli üksikvanemate seas suhtelises vaesuses 37,9 protsenti ja absoluutses vaesuses 11,1 protsenti.

Väide, et pooled elavad vaesuses, on matemaatiliselt ebatäpne, kuna neid kahte näitajat ei saa lihtsalt kokku liita. Absoluutses vaesuses elavad inimesed on ühtlasi osa suhtelises vaesuses olevatest inimestest. Seega ei tähenda 37,9 ja 11,1 protsendi liitmine, et vaesuses elab pea 50 protsenti üksikvanematest, vaid pigem väljendab see kahe erineva elatustaseme kriteeriumi kattumist. Absoluutne vaesus tähendab, et isik ei suuda oma sissetulekust tagada esmatähtsaid vajadusi, nagu peavari või toit, samas kui suhteline vaesus tähendab, et inimene ei suuda sammu pidada ühiskonna üldise elustandardiga.