Evelin Poolamets: Eesti riigi rahandusprobleemid ei alanud 2020. aastal

Poliitik Evelin Poolamets kritiseerib Reformierakonna katseid veeretada vastutus praeguse eelarveolukorra eest varasematele valitsustele, nimetades seda faktidega vastuollu minevaks taktikaks.

Poliitik Evelin Poolamets kirjutab, et Mart Võrklaev eksib, püüdes siduda tänase Eesti riigirahanduse keerulist seisu aastatetaguste valitsusperioodidega. Tema hinnangul on narratiiv, justkui oleksid eelmised valitsused "headel aegadel" reserve kulutanud, ajaloolises kontekstis ebatäpne ning lihtsustatud.

Kriisiaastate kontekst

Võrklaeva peamine argument tugineb 2020. aasta 5,4-protsendilisele eelarvepuudujäägile, kuid Poolamets juhib tähelepanu, et tegemist oli koroonapandeemia kõrghetkega. Majanduslike piirangute ja ülemaailmse kriisi tingimustes oli riigil kohustus sekkuda toetusmeetmetega. Statistikaameti andmed kinnitavad, et enne kriisi, aastal 2019, oli Eesti valitsemissektori puudujääk vaid 0,3 protsenti SKP-st ning võlatase püsis 8 protsendi juures, mis näitab, et eelarvepositsioon oli tegelikult stabiilne.

Kaitsekulude ja eelarve tegelikkus

Kriitikat pälvib ka argumentatsioon kaitsekulude mõjust riigieelarvele. Poolamets märgib, et kuigi kaitsevaldkonna investeeringud on julgeolekuolukorda arvestades vältimatud, ei ole need ainsaks põhjuseks eelarveaukude tekkimisel. Statistika näitab, et kaitsekulutuste kasv 4,2 protsendilt 5,3 protsendini SKP-st moodustab 1,1 protsendipunkti, samas kui eelarvepuudujääk kasvab kokku 2,4 protsendipunkti. See tähendab, et üle poole eelarveprobleemidest tuleneb mujalt kui kaitsevaldkonnast.

Eesti Pank on ühtlasi rõhutanud, et kuna suur osa kaitsevarustusest on imporditud, ei jää märkimisväärne osa rahast Eesti majandusse, vaid liigub riigist välja. See omakorda vähendab kaitsekulude otsest ergutavat mõju kohalikule majanduskasvule.

Vastutus ja lahendamata mured

Valitsemissektori võlakoormus on pärast kriisi jätkuvalt tõusnud: 2022. aastal oli see 19,2 protsenti, 2023. aastal 20,2 protsenti ja 2024. aastal küündis 24,1 protsendini. Samal ajal osutab Riigikontrolli audit süsteemsetele puudustele Kaitseministeeriumi lepingute haldamises ja varade arvestuses.

Probleemi sümbolina märgib Poolamets 70 miljoni euro suurust tehingut, mille eest muretsetud laskemoona pole sihtkohta jõudnud, tekitades ohu Euroopa Liidule raha tagastamiseks. Ta leiab, et Reformierakond, olles juhtinud valitsust alates 2021. aastast, peab kandma vastutust oma otsuste eest. Poolamets leiab, et poliitilise vastutuse peab võtma kogu valitsus eesotsas peaminister Kristen Michaliga, mitte piirduma vaid kaitseminister Hanno Pevkuri tagasiastumisega.