Evelin Poolamets: Eesti koolid ei tohiks hirmu õpetamismeetodina kasutada

Riigikogu liige Evelin Poolamets juhib tähelepanu vastuolule Eesti koolide kliimahariduse ja noorte vaimse tervise vahel. Ta kritiseerib metoodikat, mis püüab õpilastes tekitada suuremat muret kliimamuutuste pärast, ignoreerides samas juba niigi kõrgeid ärevusnäitajaid.

Eesti koolinoorte vaimse tervise olukord on murettekitav, kuid ometi otsitakse pedagoogilisi võtteid, mis võivad noorte emotsionaalset koormust veelgi suurendada. Riigikogu liige Evelin Poolamets juhib tähelepanu, et praegused kliimahariduse suunised, mis seavad eesmärgiks õpilaste hirmu ja mure suurendamise, on põhjendamatud ja potentsiaalselt kahjulikud.

Tervise Arengu Instituudi 2024. aasta ESPAD-uuringu andmed on drastilised: 15-16-aastaste noorte seas esines madalat vaimset heaolu 55 protsendil tüdrukutest ja 35 protsendil poistest. Veelgi kriitilisem on asjaolu, et 18 protsendil tüdrukutest ja 14 protsendil poistest tuvastati depressiooniriskile viitav väga madal heaoluindeks. Üle poole ehk 51 protsenti õpilastest kannatas kõrgenenud internaliseeritud probleemide all, mis väljendub ärevuse, sotsiaalse tõrjutuse ja kohanemisraskustena.

Hirmu kui meetodi hind

Koolidele suunatud õppematerjalides on ilmunud soovitusi muuta kliimamuutuste riskid õpilastele «isiklikuks». See tähendab konkreetsete stsenaariumide, näiteks kodude üleujutuste, vanavanemate tervise halvenemise või koolide sulgemise, elavat ettekujutamist. Poolametsa hinnangul on siin joon informeerimise ja hirmu tekitamise vahel ähmastunud.

Kui kooli eesmärk on kujundada lapse emotsionaalset seisundit ja maailmavaadet läbi katastroofistsenaariumide, astutakse ohtlikule rajale. Õpetaja on koolikeskkonnas autoriteet, kellel on lapse üle märkimisväärne mõjuvõim. Kui laps tunneb juba niigi ärevust, võib tema sundimine tegelema eksistentsiaalsete hirmudega osutuda vaimsele tervisele lisakoormaks.

Teadusuuringud hoiatavad

Ajakirjas European Child & Adolescent Psychiatry avaldatud ulatuslik teadusülevaade, mis koondas andmeid enam kui 251 000 noore kohta, kinnitab otsest seost kliimaga seotud ärevuse ning depressioonisümptomite vahel. Teadlased hoiatavad, et hirmuõhutav kliimaharidus võib ärevushäireid süvendada, selle asemel et pakkuda lahendusi.

Haridusasutuste ülesanne peaks olema faktipõhiste teadmiste andmine ja kriitilise mõtlemise arendamine, mitte ideoloogiline mõjutamine või kunstlik muretunde tekitamine. Eesmärk ei tohiks olla panna noor inimene muretsema «piisavalt», vaid anda talle tööriistad maailma mõistmiseks, ilma et tema vaimne stabiilsus satuks ohtu.