Eurovisiooni võidulugu "Everybody" kohtuvaidlus võib muuta muusikaõpet Eestis
Tallinna ringkonnakohus jättis jõusse otsuse, millega mõisteti Eesti Filmi Instituudilt välja üle 9000 euro Eurovisiooni võidulugu "Everybody" viisi autori Ivar Musta kasuks. Vaidluse tuum: kas teise autori loomingut tohib esitada muudetud kujul ilma autori eraldi loata. EFI kavatseb otsuse vaidlustada Riigikohtus.
KultuurTallinna ringkonnakohus kinnitas Harju maakohtu otsuse, mille kohaselt rikuti 2023. aasta Eesti filmi- ja teleauhindade galal Eurovisiooni võidulugu "Everybody" autori Ivar Musta autoriõigusi. Ringkonnakohus mõistis Eesti Filmi Instituudilt (EFI) Musta kasuks välja 9068 eurot koos menetluskuludega summas 10 776,90 eurot.
Milles vaidlus seisnes
- aasta galal esitasid Tanel Padar ja Dave Benton 2001. aasta Eurovisiooni võidulugu telerežissöör Juhan Paadami elutööpreemia saateks. EFI küsis küll esitamiseks lihtlitsentsi, kuid loo viisi autor Must leidis, et teos ei kõlanud originaalkujul. Tema hinnangul oli muudetud taustalauljate sugu ja arvu, tempo oli alguses aeglasem, originaali teises salmis olnud viiulipartii puudus ning klaverisaade oli vale nootide ja rütmiga. Galal kõlas sissejuhatusena ka bändi Earth, Wind & Fire lugu "In the Stone", mis Musta sõnul moodustas looga terviku.
EFI esindaja vandeadvokaat Toomas Seppeli sõnul olid muudatused puhtalt tehnilised: viiulipartii asendati süntesaatoriga koosseisu tõttu, kitarritehnika valik on esitaja otsus ning klaveripartii üksikute nootide muutmine kuulub interpretatsioonivabaduse alla.
Ringkonnakohus jäi maakohtu seisukohale kindlaks. «Muusikateose väline vorm on heliline, mistõttu kuulub teos kaitsmisele nimelt sellises helilises välises vormis, millisena autor on selle loonud,» märkis kohus. Autori nõusolek pole vajalik üksnes siis, kui muudatus ise ületab originaalsuse künnise, kaitse laieneb ka tehnilist laadi muutustele.
Pretsedendi kartus
Seppel teatas, et EFI kavatseb otsuse edasi kaevata Riigikohtule, kuna ringkonnakohtu lahend looks ohtliku pretsedendi. Viimase 35 aasta jooksul on teise autori loomingut kontserdil esitamiseks piisanud Eesti Autorite Ühingult (EAÜ) litsentsi ostmisest. Kui otsus jääb püsima, peaks iga kontserdikorraldaja, kes esitab lugu veidi teises tempos või teise koosseisuga, pöörduma otse autori poole ning leppima eraldi kokku nii loa kui tasu osas.
«See tähendabki päriselus seda, et kõik kontserdid, kus ei mängita oma lugusid, peaks helistama-rääkima omaniku või tema sugulastega ja leppima eraldi kokku, et asi ikka sobib,» selgitas Seppel.
Eriti muretseb ta muusikaõppe pärast. Enamik muusikaõpet sõltub teoste kohandamisest vastavalt õpilase oskustasemele, koosseisule ja hääleulatusele. «Kui iga selline pedagoogiline lihtsustus vajaks autori eelnevat nõusolekut, muutuks õppetöö praktiliselt teostamatuks ilma eraldi loata iga õpilase iga esituse kohta,» ütles Seppel. Selle loogika järgi oleksid ka eksamiettekanded ja lihtsustatud versioonid autoriõiguste rikkumine.
Autorite ühing näeb kahte poolt
Musta esindaja vandeadvokaat Anneli Aab lükkas hirmud tagasi. Tema sõnul ei muuda kohtuotsus midagi, sest autoriõiguse seadus on kehtinud alates 1992. aastast ning on algusest peale näinud ette autori õiguse otsustada oma teose muutmise üle. «Kohus ei ole loonud Ivar Mustale juurde uusi õigusi, vaid on selgitanud, kuidas tuleb tõlgendada neid õigusi, mis on seaduses sätestatud juba alates vastuvõtmisest,» ütles Aab.
EAÜ tegevjuht Mati Kaalep tunnistab, et olukord on kahetine. Ühelt poolt toetab kohtusüsteem autoreid, kes soovivad oma loomingut kaitsta. Teisalt on EAÜ põhitöö just muusikateoste litsentseerimise korraldamine.
«Meie mure on eelkõige ettenähtavusega seotud, kui tehakse väiksemaid, pigem tehnilist laadi muudatusi,» ütles Kaalep ning tõi näiteks olukorrad, kus teost esitatakse teise pilliga või laste puhul nõrgema tehnilise võimekusega. Kui selliste vaidluste arv kasvab kümnetesse, muutub EAÜ jaoks küsitavaks, millise tegevuse jaoks on üldse võimalik luba anda.
Sämpeldamist ehk teiste autorite loomingust tükkide kasutamist muusikaproduktsioonis Kaalepi hinnangul otsus otseselt ei puuduta, kuna seal on autori nõusolek niikuinii nõutav. Lahend mõjutab eelkõige elavas esituses ettekandeid.
Ava rakenduses →