Eurotsoonis algab rahatähtede uuendamine: kas ajaloolised isikud loovad ühtse identiteedi?

Euroopa Keskpank plaanib vahetada välja praegused abstraktsed eurokupüürid, kaasates uude kujundusse ajaloolisi suurkujusid. See muudatus võib tekitada pingeid liikmesriikide vahel, kes konkureerivad oma rahvuslike sümbolite esindatuse pärast.

Euroopa Keskpank on võtnud ette euroala rahatähtede kujunduse uuendamise, loobudes senistest abstraktsetest motiividest. Alates 2002. aastast kasutusel olnud aknad, sillad ja väravad vahetatakse välja konkreetsete ajalooliste isikute vastu. See muudatus hõlmab kõiki kuut eurokupüüri ning eesmärk on parandada turvaelemente ja muuta raha vastupidavamaks.

Kavandatud nimistusse kuuluvad praeguse seisuga Maria Callas, Ludwig van Beethoven, Marie Skłodowska Curie, Miguel de Cervantes Saavedra, Leonardo da Vinci ja Bertha von Suttner. Selline valik on aga keeruline tasakaalustamisharjutus, kuna Euroopa Liidu 21 liikmesriigi esindamine vaid kuuel rahatähel on matemaatiliselt võimatu. Ajalooliselt on raha olnud riikliku identiteedi kandja ning on ootuspärane, et iga riik sooviks näha rahatähtedel just oma rahvuskangelasi.

Eesti jaoks on sularaha teema endiselt emotsionaalselt laetud, meenutades aega enne 2011. aasta eurole üleminekut. Eesti Panga andmed näitavad, et veel selle aasta alguse seisuga on eestlaste käes vahetamata Eesti kroone 36,6 miljoni euro väärtuses. Need mälestusena hoitavad kupüürid, millel kujutati Jakob Hurta, Lydia Koidulat ja Carl Robert Jakobsoni, on märk sellest, kuivõrd tähtis on raha sümboolne väärtus.

Euroopa Liit seisab nüüd silmitsi ülesandega kaasata liikmesriikide elanikke kujundusprotsessi. Ainult nii saab uus raha peegeldada tegelikku ühist Euroopa identiteeti, mitte jääda vaid bürokraatlikuks ja vaidlusi tekitavaks otsuseks.