Eurotsooni inflatsioon kiirenes, finantsturud ootavad EKP intressitõusu

Eurotsooni inflatsioon kiirenes augustis 3,3 protsendini, mis sunnib finantsturgusid ootama Euroopa Keskpanga intressimäära tõstmist. Samal ajal püsib Eesti inflatsioon jätkuvalt euroala madalaimal tasemel.

Euroopa finantsturud valmistuvad Euroopa Keskpanga (EKP) järgmiseks otsuseks, oodates intressimäärade kerkimist. Augustikuu andmed näitasid euroalal inflatsiooni kiirenemist 3,3 protsendini, mis on pannud analüütikud ennustama, et 10. septembril toimuval istungil tõstab keskpank baasintressimäära praeguselt 2,25 protsendilt 2,5 protsendini.

Hinnatõusu peamiseks veduriks on jätkuvalt energiahindade kallinemine. EKP ökonomistide hinnangul erineb praegune olukord märgatavalt 2021. ja 2022. aasta energiakriisist. Seekordse surve peamiseks allikaks peetakse Lähis-Ida konflikti jätkumist ja sellest tingitud strateegiliselt olulise Hormuzi väina sulgemist.

Inflatsioon ei taandu kiiresti

Isegi EKP kõige optimistlikumad stsenaariumid, mis nägid ette konfliktide kiiret lahenemist, ei pakkunud väljavaadet, et inflatsioon langeks euroalal tagasi kaheprotsendilise sihttasemeni enne 2027. aastat. Kuna geopoliitiline olukord püsib pingelisena ja hinnatõus on kiirenenud, prognoosivad finantsturud rangemat rahapoliitikat.

Eesti majanduses on olukord teistsugune kui euroalal tervikuna. Eurostati 1. septembril avaldatud esialgsetel andmetel oli Eesti eurotsooni madalaima inflatsiooniga riik. Tarbijahindade aastane kasv Eestis ulatus augustis 1,3 protsendini, aeglustudes juulikuu 2 protsendilt. Eesti on püsinud eurotsooni kõige madalama inflatsiooniga riigina juba kaks kuud järjest.