Eurostat: EL-i deporteerimiste arv kasvas, hoolimata väiksemast väljasaatmisotsuste arvust

Eurostati andmed näitavad, et 2026. aasta esimeses kvartalis saadeti EL-i riikidest kolmandatesse riikidesse tegelikult rohkem inimesi tagasi kui varem, kuigi väljasaatmisotsuste koguarv vähenes. Eestis sai samal perioodil lahkumiskorralduse 140 kolmanda riigi kodanikku, kellest 120 lahkusid riigist. Liikmesriikide lähenemised erinevad märkimisväärselt: Baltiriigid eelistavad vabatahtlikku lahkumist, samas kui Taanis ja Itaalias domineerivad sunniviisilised deporteerimised.

Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat avaldas 2026. aasta esimese kvartali andmed ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmise kohta, mis paljastavad tähelepanuväärse vastuolu: kuigi väljasaatmisotsuste koguarv langes, kasvas tegelikult täide viidud deporteerimiste hulk.

Vähem otsuseid, rohkem täitmisi

Jaanuarist märtsini 2026 väljastas EL kokku 108 475 lahkumiskorraldust kolmandate riikide kodanikele, kellel puudub seaduslik alus EL-is viibimiseks. Võrreldes eelmise kvartaliga langes see arv 7,9% ja aastases võrdluses lausa 12,8%. Samal ajal aga lahkus EL-i territooriumilt tegelikult 34 550 inimest, see on 2% rohkem kui eelmisel kvartalil ja 8,1% rohkem kui aasta varem.

Kõige rohkem väljasaatmisotsuseid tegid Prantsusmaa (34 880), Saksamaa (10 360) ja Hispaania (9 275). Sagedamini said lahkumiskorralduse Alžeeria (11 105), Maroko (6 435) ja Süüria (5 355) kodanikud.

Eesti täitis enamiku otsuseid

Eestis sai 2026. aasta esimeses kvartalis lahkumiskorralduse 140 kolmanda riigi kodanikku. Neist 120 lahkusid riigist, see tähendab, et täitmismäär oli ligi 86%, mis ületab EL-i keskmist.

Tegelikult täide viidud deporteerimiste arvu poolest juhtis EL-is Saksamaa, kes saatis tagasi 7 300 inimest, järgnesid Prantsusmaa (3 775) ja Poola (2 660). Kõige rohkem deporteeriti Türgi (3 555), Gruusia (2 060) ja Albaania (2 050) kodanikke.

Vabatahtlik vs sunniviisiline lahkumine

Eurostati andmed toovad esile suured erinevused liikmesriikide lähenemistes. EL-i keskmisena olid 59,6% tagasisaatmistest vabatahtlikud ja 40,4% sunniviisilised. Balti riigid paistavad silma kõrge vabatahtliku lahkumise osakaaluga, Leedus moodustas see 94,6%, Lätis 93,5% ja Sloveenias 90,1%. Vastupidine pilt on Taanis, kus sunniviisiliste deporteerimiste osakaal ulatus 85,1%-ni, ja Itaalias, kus see oli 76,9%.