Eurostat: Eestis tellib tasulisi voogedastusteenuseid ligi veerand internetikasutajatest

Eurostati 2025. aasta andmed näitavad, et 22,5 protsenti Eesti internetikasutajatest maksab filmi-, sarja- või spordi voogedastuse eest. Kuigi see näitaja on üle regiooni naabrite keskmise, jääb Eesti selgelt alla nii Euroopa Liidu keskmisele kui ka Põhjamaadele.

Euroopa Liidu andmetel oli 2025. aastal tasuline ligipääs filmi-, sarja- või spordi voogedastusplatvormidele 32,7 protsendil liidu internetikasutajatest. See teeb voogedastusteenustest kõige levinuma digitaalse tellimustüübi, jättes selja taha muusika striimimise, mida rahastab 23 protsenti kasutajatest. Veebiuudiste ja ajakirjade tellijate osakaal piirdus 7,2 protsendiga ning mängude voogedastusteenuseid kasutas 6,1 protsenti elanikkonnast.

Eesti internetikasutajatest tellis tasulist video- või spordisisu 22,5 protsenti. Ehkki see tulemus on madalam kui Euroopa Liidu 32,7-protsendine keskmine, on Eesti näitajad Balti riikide võrdluses kõige kõrgemad. Läti internetikasutajatest maksab voogedastuse eest 16,7 protsenti ning Leedus on see osakaal 17,4 protsenti.

Põhjamaadega võrreldes on vahe märgatav

Kui Balti regioonis on Eesti esikohal, siis Põhjamaade kontekstis on pilt teistsugune. Soomes ulatub voogedastusteenuste tellijate hulk 38 protsendini, mis tähendab, et Eesti jääb oma põhjanaabritest maha ligi 15 protsendipunktiga. Üleüldiselt on teenuse populaarsus kõige suurem Iirimaal, kus tellimuse eest maksab 63,9 protsenti elanikest, järgnevad Taani 61,1 ja Holland 59,2 protsendiga.

Edetabeli teises otsas on Bulgaaria, kus voogedastusteenuseid kasutab vaid 9,3 protsenti internetikasutajatest. Sloveenias on vastav näitaja 13,7 protsenti.