Eurosaadik Raphaël Glucksmann valmistub Pariisis presidendikandidaadiks hakkama

Euroopa Parlamendi liige Raphaël Glucksmann plaanib lähipäevil ametlikult teatada oma kandidatuurist Prantsusmaa presidendivalimistel. Ta kavatseb osaleda Sotsialistliku Partei eelvalimistel, kuid peab esmalt võistlema nii erakonnakaaslaste kui ka teiste poliitiliste jõududega.

Pariisis on oodata peagi ametlikku teadaannet: Euroopa Parlamendi liige Raphaël Glucksmann valmistub astuma Prantsusmaa järgmise aasta presidendivalimistele. Allikate sõnul on tõenäoline, et ta teeb avalduse pühapäeval teleintervjuu vahendusel.

Glucksmanni strateegia näeb ette osalemist Sotsialistliku Partei korraldatavatel suletud eelvalimistel. Tema vastasteks seal võivad kujuneda Ségolène Royal, kes kandideeris presidendiks ka 2007. aastal, kaotades toona Nicolas Sarkozyle, ning parlamendisaadik Philippe Brun. Oma osalust kaalub ka parteijuht Olivier Faure.

Parteisisene ja -väline rebimine

Sotsialistlik Partei on kimpus nii sisemise killustatuse kui ka populaarsuskriisiga. Olukorda komplitseerib asjaolu, et mõjukad sotsialistid nagu endine president François Hollande ja endine peaminister Bernard Cazeneuve on viidanud võimalusele jätta partei eelvalimised vahele ning kandideerida hoopis sõltumatutena.

Avaliku arvamuse küsitluste järgi on Glucksmann siiski vasaktsentristliku tiiva kõige tugevam kandidaat, eriti pärast tema edukat sooritust 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Siiski on ta toetusnumbrid märgatavalt madalamad kui paremäärmusliku liidri Marine Le Pen omad. Prantsusmaa valimissüsteemis on tõenäoline, et Le Pen pääseb teise vooru, mistõttu peab Glucksmann teise koha nimel võistlema tsentristide ja vasakradikaalidega, sealhulgas Edouard Philippe'i ning Jean-Luc Mélenchoniga.

Ideoloogilised erimeelsused

Mélenchon, kes teatas oma kandidatuurist juba mais, on küsitlustes Glucksmannist veidi eespool. Mõlemad mehed esindavad erinevaid suundi: Glucksmann püüab meelitada valijaid, kes toetasid varem president Emmanuel Macroni, samas kui Mélenchon suunab oma sõnumi peamiselt noortele ja töötavale elanikkonnale suurtes linnades.

Vaated põrkavad kokku ka riikliku tähtsusega küsimustes. Mélenchon vastustab Prantsusmaa osalust NATO-s, mida Glucksmann aga toetab. Samuti on eriarvamusel pensionireformi küsimuses: kui Mélenchon lubab langetada pensioniiga 60 eluaastani, siis Glucksmann pooldab süsteemi, kus pensioniiga sõltuks oodatavast elueast ja individuaalsetest töötingimustest.