Eurooplaste unenäod lõpevad antikliimaksiga, saksa näitekirjaniku uus antoloogia

Saksa näitekirjanik Wolfram Lotz veetis viis aastat lugedes tuhandeid unenäolugusid üle 25 Euroopa keele unenäofoorumitest. Tema raamat "Dreams in Europe" näitab, et eurooplane unistab üllatavalt argiselt, suurejoonelised seiklused vajuvad enamasti tüütute igapäevatoimetuste alla.

Naine avastab unes, et vastutab holokausti eest, ning hakkab mõtlema, kuidas heastada oma patte, kuni meenub unustatud tööintervjuu. Teine naine põgeneb tapmiskavatsusega meeste eest, aga lõpuks istub koos nendega televiisori ette pähkleid purustama. Kolmas saab võimaluse anda Emmanuel Macronile nõu Prantsusmaa sotsiaalsete lõhede ületamiseks, ja räägib temaga juuksekärpimisest ning koertekoolitusest.

Need on näited saksa näitekirjaniku Wolfram Lotzi uuest raamatust "Dreams in Europe", mis koondab Euroopa unenäofoorumitelt kogutud lood 25 keelest, inglise keelest kuni Šveitsi romanšini. Lotz veetis kogumisele viis aastat, luges tuhandeid postitusi, tõlkis need saksa keelde ning toimetas lühijuttudeks.

Antiklimaks kui Euroopa unenäomuster

«Eurooplased näivad unistavat üsna argiselt,» ütles Lotz. «Muidugi on unenäod alati fantastilised ja mitmetähenduslikud, kuid paljudel minu kogutud unenägudel näib puuduvat kujutlusvõime.»

Hoolimata sellest, et osa unenägusid pärineb ilmalikematest piirkondadest ja osa usklikumatest riikidest, tabas Lotz nende ülesehituses «üllatava järjepidevuse». Narratiiv algab seiklusega, julge teekond, põnev kohtumine, eksistentsiaalne kriis, mis siis katkestatakse, suunatakse kõrvale või sulab lihtsalt olematusse.

«Sellel on mõistagi midagi pistmist sellega, kuidas me sellel kontinendil elame,» selgitas Lotz. «Kui haigestume, läheme arsti juurde, kes annab rohtu. Kui keegi varastab meilt midagi, helistame kindlustusele. Põnevad seiklused lõpevad enne, kui need õigupoolest algavadki.»

Jumal on surnud, kohtumine tühistatud

Raamatus on lugu 34-aastasest naisest, kes kõnnib kaubanduskeskuses ja mõistab äkitselt: «Ma olin kunagi Hitler.» Ta kaalub, kas aidata pensionäre teed ületada või anda raha kodututele. Siis märkab, et on eksistentsiaalse vapustuse käigus unustanud töövestluse, ja ajaloolise trauma asemele astub tavaline töögraafiku mure.

Lotz on 45-aastane auhinnatud näitekirjanik, kelle autofiktsiooniteos "Holy Scripture I" on Saksamaal kultusstaatuse saavutanud ja mida võrreldakse Karl Ove Knausgårdi loominguga. Ta ütleb, et tema ülesanne pole unenägusid tõlgendada, küll aga näeb ta neis midagi suuremat.

«Kõigil neil kogutud unenägudel on vaoshoitud melanhoolia. Euroopa mentaliteedis pole kuigi palju transtsendentsi järel jäänud: Jumal on surnud ja olevik lebab tumalt meie ees, tulevikku silmitsemata.»

Ukraina sõda jõuab, Brexit hajub

Suurte poliitiliste sündmuste, Brexiti, Trumpi, koroonaepideemia, kaja on unenägudes oodatust tagasihoidlikum. Erand on Venemaa sissetung Ukrainasse, mis ilmub paljudes ukraina- ja venekeelsete foorumite unenägudes.

Sageli ei unistata ka Euroopas, vaid Ameerika Ühendriikides: Hollywoodi staaridega, Facebooki kaudu kohtutud ameeriklannadega, tuumaründe pealtnägemisega. Ühes loos nutab unistaja atlase üle, millel USA osariigid on kaardilt lahku triivinud nagu vanemad lahutuse järel.

«Vaatan sellist unenägu ja mõtlen: see teab midagi Euroopa ja Ameerika Ühendriikide muutuva suhte kohta,» ütles Lotz. «Unenäod pole pelk vaht. Neil on teadmisi.»