Eurooplaste pangakontodel seisab 37 triljonit eurot, miks see majandusse ei jõua?

Euroopa Liidu majapidamiste pangakontodel ja madala tootlusega hoiustes seisab hinnanguliselt 37 triljonit eurot, millest suur osa ei toeta ettevõtete rahastamist ega majanduskasvu. Euroopa Väärtpaberituru Järelevalve (ESMA) toob peamiste põhjustena välja killustunud kapitaliturud, nõrga investeerimiskultuuri ja tagasihoidliku finantskirjaoskuse.

Euroopa Liidu majapidamiste pangakontodel ja madala tootlusega hoiustes seisab hinnanguliselt 37 triljonit eurot, summa, mis võiks teoreetiliselt toita tervet kontinenti majanduskasvu, kuid mille suurem osa jääb käiku laskumata.

Kapitaliturud on killustunud

Euroopa Väärtpaberituru Järelevalve (ESMA) hinnangul on probleemi peamine põhjus ELi kapitaliturgude killustatus. Erinevalt USA-st, kus toimib ühtne ja sügav kapitaliturg, on Euroopas 27 liikmesriigil oma regulatsioonid, turustruktuurid ja investeerimisharjumused. See tähendab, et väikeinvestori jaoks on piiriülene investeerimine keeruline ja kohatasa kulukas.

Lisaks viitab ESMA vähesele investeerimiskultuurile: enamik eurooplasi eelistab hoida sääste pangakontol, mitte paigutada neid aktsiatesse, fondidesse või muudesse kasvupotentsiaaliga varadesse. See käitumine on osalt seotud tagasihoidliku finantskirjaoskusega, paljud inimesed lihtsalt ei tea, kuidas investeerimisega alustada või mida see tähendab.

Ettevõtted jäävad rahast ilma

Tagajärjed on majanduslikult märkimisväärsed. Euroopa ettevõtted, eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, sõltuvad tugevalt pangalaenudest, sest kapitaliturgudelt raha kaasamine on keeruline. See muudab majanduse haavatavaks: kui pangad laenamist piiravad, kahaneb ka ettevõtete investeerimisvõime.

Ameerika Ühendriikides on olukord teistsugune: seal finantseeritakse suurem osa ettevõtete kasvust kapitaliturgude kaudu. Euroopa vahe USA-ga on selles vallas aastatega isegi kasvanud, mis on üks põhjuseid, miks ELi tootlikkuse kasv on aeglustunud.

Kapitaliturgude liidu lubadus

EL on aastaid üritanud nn kapitaliturgude liidu raames olukorda muuta, kuid edu on olnud tagasihoidlik. Eesmärk on luua ühtne investeerimisruum, kus raha liiguks vabamalt üle piiride ettevõtetesse ja projektidesse, mis seda kõige rohkem vajavad. Senised sammud on hõlmanud regulatiivseid lihtsustusi ja piiriüleste investeeringute tõkete vähendamist, kuid liikmesriikide huvide ühitamine on osutunud keeruliseks.

Finantskirjaoskuse tõstmine on samuti päevakorral: kui eurooplased mõistaksid paremini investeerimise põhimõtteid, võiks osa neist 37 triljonist eurost hakata liikuma majandust elavdavate kanalite kaudu.