Euroopa valmistub otsekõnelusteks Putiniga; Kamõševahhas algas evakueerimine

Euroopa riikide juhid kaaluvad võimalust alustada iseseisvaid läbirääkimisi Venemaa presidendiga, et leida väljapääs sõjast. Samal ajal on Ukraina ja USA suhted pingestunud energiakriisi ja erinevate seisukohtade tõttu NATO laienemise osas.

Euroopa riikide juhid on asunud kujundama uut strateegiat suhetes Venemaaga, soovides vabaneda ainuomasest sõltuvusest Ameerika Ühendriikide vahendustegevusest. Diplomaatilistes ringkondades arutatakse üha tõsisemalt võimalust alustada otsekontakte Vladimir Putiniga, et leida lahendus kestvale sõjale. Senine lähenemine, mis toetus peamiselt Ukraina abistamisele ja sanktsioonidele, on hakanud oma tõhusust kaotama, kuna Euroopas valitseb kahtlus, kas Donald Trump peab julgeolekuküsimusi prioriteediks võrreldes majandustehingutega.

Sõja lõpetamise stsenaariumid

Laual on kaks peamist varianti, mida diplomaadid kaaluvad võimalikeks alusteks läbirääkimistes Moskvaga. Esimene stsenaarium näeb ette konflikti külmutamist praeguse rindejoone ulatuses, mille vastutasuks oleks Ukraina loobumine NATO-liikmesusest. Teine võimalus eeldab Donbassi piirkonna täielikku loovutamist Venemaa kontrolli alla, mis omakorda avaks Ukrainale tee alliansi liikmeks saamiseks.

Pinged Washingtoni ja Kiievi vahel

Suhted Volodõmõr Zelenskõi ja Trumpi vahel on jõudnud madalpunkti, ajendatuna USA energiapoliitikast enne novembris toimuvaid vahevalimisi. Trump on korduvalt nõudnud Kiievilt rünnakute lõpetamist Vene naftatöötlemistehaste vastu, soovides vältida kütusehindade tõusu. Pärast diplomaatiliste katsete ebaõnnestumist sõlmis USA Moskvas diiselkütuse tarnelepingu, mida Kiiev on tõlgendanud kui selget Venemaa poole valimist. Zelenskõi on olukorda kirjeldanud kui survet kapituleeruda.

NATO ja rindeolukord

USA asepresident J.D. Vance on võtnud Ukraina NATO-püüdluste suhtes eitava seisukoha, väites, et ametlikud liitlassuhted puuduvad ning Ukraina ei peaks alliansiga liituma. Samal ajal jätkub tsiviilelanike evakueerimine rindejoonelt. Zaporižžja oblastis asuvast Kamõševahha alevist evakueeriti 19. oktoobril elanikke, kuna Vene droonirünnakud on muutnud piirkonna elamiskõlbmatuks.