Euroopa vaesust määravad üha enam eluasemekulud ja digioskuste puudus

Uuring näitab, et elukvaliteet Euroopa Liidus sõltub järjest enam mitte vaid sissetulekust, vaid ka eluaseme taskukohasusest ning elanike digitaalsest kirjaoskusest. Slovakkia teadlaste analüüs toob välja, et isegi jõukad riigid võivad silmitsi seista varjatud vaesusega.

Euroopa Liidus ei sõltu elanike toimetulek enam vaid riigi majanduse üldisest seisust, vaid üha enam ka eluaseme taskukohasusest ning elanike digipädevusest, selgus Slovakkia teadlaste läbi viidud analüüsist, mis avaldati teadusajakirjas PLOS One.

Uuringus analüüsiti Eurostati andmeid aastate 2015-2023 kohta, et hinnata liikmesriikide sotsiaalmajanduslikku olukorda. Selgus, et riigi geograafiline asukoht või majanduskasv ei taga automaatselt vaesuse puudumist. Näiteks Soome ja Tšehhi on näidanud stabiilselt häid tulemusi, ühendades madala vaesuse määra ja elanikkonna kõrge digitaalse kirjaoskuse.

Jõukuse paradoksid

Vastupidise näitena toovad teadlased välja Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka ja Läti, kus majanduslik heaolu on madalam ning vajakajäämised digioskustes märgatavamad. Uuringu üheks tähelepanuväärsemaks tulemuseks on aga Luksemburgi olukord. Kuigi riigil on üks maailma kõrgeimaid sisemajanduse koguprodukte elaniku kohta, on seal vaatlusalusel perioodil kasvanud materiaalses puuduses elavate inimeste osakaal.

Luksemburgi eluasemekulud ületavad Euroopa Liidu keskmist näitajat ligikaudu 86 protsenti. See kinnitab, et riigi üldine majanduslik edukus ei kaitse elanikke automaatselt eluasemekriisi ja igapäevaste finantsraskuste eest.

Digioskuste tähtsus

Teadlaste hinnangul on vaesus muutunud mitmemõõtmeliseks nähtuseks. Lisaks sissetulekutele määravad sotsiaalse haavatavuse üha enam ligipääs taskukohasele elamispinnale ja oskus tehnoloogiat igapäevatöös kasutada.

Inimesed, kellel puuduvad piisavad digioskused, on tööturul nõrgemas positsioonis ega suuda majanduslike vapustustega sama tõhusalt kohaneda. Analüüsi koostajad rõhutavad, et tulevikuplaanide tegemisel vajavad Euroopa riigid kompleksset lähenemist, mis käsitleks samaaegselt nii sissetulekute taset, eluasemepoliitikat kui ka elanikkonna digitaalset võimekust.