Euroopa tuumajaamad võitlevad kuumalainetega Prantsusmaal ja Ungaris

Kuumalained sunnivad Prantsusmaa ja Ungari tuumaelektrijaamu tootmist piirama, kuna reaktorite jahutussüsteemid sõltuvad jõgede veetasemest ja temperatuurist. Juulis 2026 tingis vähenenud toodang elektrihindade tõusu Euroopa turul.

Kuumalained Euroopas on tekitanud tõsiseid väljakutseid tuumaelektrijaamade töövõimele, sundides operaatoreid võimsust vähendama nii Ungaris kui Prantsusmaal. Paksi tuumajaamas Ungaris, mis tavapäraselt katab ligi 40 protsenti riigi elektrivajadusest, töötab madala veetaseme tõttu Doonaus praegu vaid üks neljast turbiiniplokist.

Jahutussüsteemide piirangud

Tuumareaktorite jahutussüsteemid nõuavad suures koguses vett, et hajutada tootmisprotsessi käigus tekkivat heitsoojust. Kui jõgede veetase langeb ja temperatuur tõuseb, peavad jaamad keskkonnanõuete täitmiseks ning vee-elustiku kaitseks tootmist piirama, sest soe vesi sisaldab vähem hapnikku. Prantsusmaa auditiameti andmetel tähendasid juunikuu ja juulikuu kuumalained 2026. aastal kuni üheksa gigavati suurust võimsuse vähenemist, mis vastab ligi viiendikule riigi suvisest tuumaenergiast.

Selline toodangukadu mõjutab otseselt Euroopa elektriturgu. Juuni lõpus, kui Prantsusmaa elektritoodang vähenes, elektrihinnad nii Prantsusmaal kui Saksamaal tõusid. Võrguoperaatorite jaoks on kriitilise tähtsusega tagada elektri kättesaadavus nõudluse tipuhetkedel, mida kuumalained õhkjahutuse vajaduse kasvu tõttu omakorda võimendavad.

Tulevikuplaanid ja kohanemine

Prantsusmaa kavandab uute tuumajaamade rajamist, arvestades kliimamuutuste mõjusid. Kavandatud reaktorid, sealhulgas esimesed EPR2-tüüpi jaamad, ehitatakse Penlysse ja Gravelines’i, kus rannikualade asukoht võimaldab vähendada sõltuvust jõgede veetasemest. Auditiameti hinnangul võib kliimast tingitud seisakute arv aastaks 2050 kolmekordistuda või neljakordistuda, mistõttu on investeeringud jahutustehnoloogiasse muutunud vältimatuks.