Euroopa tuumaenergia ambitsioonid põrkuvad äärmuslike ilmastikuoludega

Kuumalained ja jõgede veetaseme langus on sundinud mitmeid Euroopa riike oma tuumajaamade tööd piirama. Valitsused ja energiaettevõtted on nüüd sunnitud muutunud kliimareaalsusega arvestamiseks investeeringuid ümber hindama.

Euroopa riikide strateegilised plaanid tuumaenergia laiendamiseks põrkuvad sel suvel karmi reaalsusega. Augustis aset leidnud äärmuslik kuumus ja ajalooliselt madalad jõgede veetasemed sundisid mitmes riigis reaktoreid sulgema või tootmist piirama, kuna jahutussüsteemid ei suutnud enam nõutavas mahus vett ammutada.

Bulgaaria ainus tuumajaam kärpis tarnemahtusid, Rumeenia oli sunnitud reaktorid ajutiselt seisma jätma. Ungaris, kus tuumaenergia annab poole riigi elektrist, tuli tootmist kolmveerandi võrra vähendada. Šveitsis lülitati juunis üks reaktor välja, kuna jõevesi oli muutunud liiga soojaks ning selle tagastamine loodusesse oleks ohustanud kohalikku vee-elustikku

Vana taristu uues kliimas

Per Högselius Rootsi Kuninglikust Tehnoloogiainstituudist märgib, et tuumaenergia muutub kliimamuutuste tõttu järjest ettearvamatumaks. Enamik Euroopa tuumajaamu projekteeriti 1970ndatel ja 1980ndatel, mil kliimatingimused olid märgatavalt stabiilsemad.

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) energiasektori juht Brent Wanner rõhutab, et Euroopa, olles maailma kiiremini soojenev manner, kogeb neid riske esimesena. Agentuuri prognooside kohaselt on 15 protsenti maailma reaktoritest sõltuvuses mageveeallikatest, mis on soojenemise tõttu surve all, ja see osakaal võib kahe aastakümnega tõusta 25 protsendini.

Investeeringud vastupidavusse

Prantsusmaa riiklik energiahiid EDF on teatanud 4,3 miljardi euro suurusest investeeringust, et muuta oma jaamad kliimamuutustele vastupidavamaks aastaks 2040. Ungaris on üles kutsutud kriitiliselt üle vaatama riigi tuumajaama laiendusplaanid, viidates praeguse jahutussüsteemi sobimatusele muutunud kliimaoludes.

Uute reaktorite planeerimisel on nüüd üheks peamiseks kriteeriumiks saanud vee kättesaadavus. Tööstus on üha enam suundumas rannikualadele, kus reaktorite jahutamine mereveega on põua suhtes vähem tundlik kui sisemaa jõgedest sõltumine.