Euroopa tuleviku tegelik oht peitub südames

Suursaadik Clyde Kull argumenteerib, et Euroopa projekti suurim oht ei tule perifeeriast, vaid keskusest. Ajaloo näitel näitab ta, et suured poliitilised projektid ei lagune äärealadel, vaid südamealadel.

Euroopa liidu tuleviku üle muretsedes on paljud poliitikud ja analüütikud oma tähelepanu koondanud perifeeria ohualadele. Sellised märksõnad nagu postkommunistlikud riigid Ida-Euroopas, Lõuna-Euroopa majanduskriisid ja isegi Brüsseli institutsioonide sisekonfliktid on regulaarselt arutelus.

Kuid suursaadik Clyde Kull esitab veidi erineva vaatenurga, millel on ajaloo taga tugevad juurused. Tema järgi peaksime vaatama mitte Euroopa äärealadele, vaid selle südamele - ehk siis Euroopa kõige võimsamatele ja rikkaimatele riikidele. Ajalooliselt näitab, et suured impeeriumi, föderatsioonid ja poliitilised ühendused ei ole kunagi lagenenud perifeeria eri nõudmiste tõttu.

Selle asemel on suured projektid allakukkunud siis, kui nende sisekonfliktid ja lõhed lahvatanud kesksetest liitlastest. Selline mustus on kordunud paljude ajalooperioodide ja erinevate süsteemide korral. Euroopa puhul tähendaks see, et reaalne oht võib peita Lääne-Euroopa suurtes majandustes ja nende omavahelistes seostes.

Kull rõhutab, et praegu peaks Euroopa juhtkond pühenduma keskse sidususe ja usalduse säilitamisele, mitte niivõrd äärealad rahule panema. Kui keskosas tekivad sügavad lõhed, võivad sellel olla katastroofilised tagajärjed kogu kontinendi jaoks, sõltumata sellest, kui hästi on paigas perifeeria.