Euroopa toonekured nuumavad ennast prügimägedelt, ja maksavad selle eest tervisega

Uus uuring näitab, et prügimägedelt toitu otsivad valged toonekured on küll rasvasemad ja energiavarud suuremad, kuid noortel lindudel on juba nädala vanuselt tuvastatud DNA kahjustusi. Poolas läbi viidud uurimus toob esile keerulise tasakaalu: prügimäe toit aitab liigil arvukust kasvatada, kuid kahjustab lindude organismi viisidel, mida alles hakatakse mõistma. EL-i jäätmekäitluse muutused, mis piiravad lahtiste prügimägede kasutust, võivad omakorda toonekurede arvukust mõjutada.

Valged toonekured Poolas söövad üha rohkem prügimägedelt, ja see teeb nad küll rasvamaks, kuid kahjustab noorlindudel DNA-d juba esimesel elunädalal. Nii näitab Viini Veterinaariameditsiini Ülikooli doktorandi Anustup Bandyopadhyay uurimisrühma töö, mille esialgseid tulemusi tutvustati Firenzes toimunud Society for Experimental Biology konverentsil.

Kiired kalorid, varjatud hind

Poola toonekured on hakanud prügimägedelt toitu otsima viimase kümnendi jooksul. Erinevalt Lääne-Euroopa populatsioonidest toetuvad nad siiski peamiselt looduslikule toidule, see andis teadlastele haruldase võimaluse võrrelda kahte toitumisstrateegiat kasutavaid linde otse kõrvuti.

Prügimäel toituval toonekurel on suurem kehakaal ja kõrgemad energiavarud. «Nad saavad toidu otsimisele kulutada vähem aega ning suunata selle energia muudesse tegevustesse, näiteks pesitsemisse,» ütles Bandyopadhyay. Poola partnerite andmed näitavad lisaks, et toonekured külastavad prügimägesid peamiselt pesitsushooaja keskel, mil pojad vajavad kõige rohkem toitu.

Sama uuring tuvastas noortel lindudel juba umbes nädala vanuselt DNA kahjustusi, mida seostati prügimäe toiduga, palju varem, kui teadlased ootasid.

Rämpstoit lindudele

Ökoloog professor Aldina Franco Ida-Anglia Ülikoolist, kes uurimuses ise ei osalenud, kirjeldas prügimäe toitu lindude jaoks kui rämpstoitu: «See on mädanev ja kehva kvaliteediga, ent tõenäoliselt kaloririkas. Nad leiavad sealt ülejäänud praade ja kalu, kõike, mida me prügimäele viskame.»

Franco lisas, et pilt on keeruline. «Tõsi, saastunud toidu söömine võib üksikutele toonekuredele kahjulik olla. Aga populatsiooni vaatenurgast: kui 500 toonekure käivad prügimäel, siis mõni neist võib saastunud toidust surra, kuid enamik saab lisatoidust tegelikult kasu.»

Rändekäitumine muutub

Prügimäe toit on juba muutnud mõnede populatsioonide rändekäitumist. Bandyopadhyay tõi näiteks Pürenee poolsaare toonekured: «Iberia poolsaare toonekured on muutunud täielikult rändlindudest osaliselt rändlindudeks või isegi paigalinnuks, suuresti soodsate ilmaolude ja just prügimägedelt kättesaadava lisatoidu tõttu.»

EL-i poliitika lööb kaikad kodaratesse

Küsimus muutub üha aktuaalsemaks, kuna EL-i jäätmekäitluse uued eeskirjad piiravad lahtistele prügimägedele juurdepääsu, mis võib mõjutada nii toonekurede arvukust, liikumismustreid kui ka pesitsusedukust.

Franco sõnul on risk reaalne: «Toonekure populatsioonid vähenesid kuni 1980. aastateni ja kadusid mitmest Euroopa riigist. Nüüd on neid taasasustatud Rootsis ja hiljuti ka Suurbritannias. Kas nende arvukus langeb uuesti, kui takistame neil täielikult meie orgaanilisele jäätmele ligi pääsemast? See on risk.»