Euroopa seisab silmitsi kasvava metsapõlengute ohuga

Euroopas on sel suvel põlenud üle 6000 ruutkilomeetri metsa, tekitades hinnanguliselt 15 miljardi euro ulatuses kahju. Teadlaste sõnul ähvardab kontinenti kliimamuutuste tõttu tulevikus veelgi suurem tuleoht, kui heitkoguseid kiiresti ei vähendata.

Sel suvel on Euroopa riigid Hispaaniast ja Prantsusmaast kuni Norrani pidanud rinda pistma erakordselt sagedaste ja hävitavate metsapõlengutega. Kuumalaine ja pikaajaline põud on muutnud metsad äärmiselt tuleohtlikuks, põhjustades tuhandete inimeste evakueerimise ja üle 6000 ruutkilomeetri metsamaa hävimise. Augusti alguseks hinnati tekkinud kahju 15 miljardile eurole.

Uuring ennustab riski kasvu

Potsdami Kliimamõjude Uurimise Instituudi (PIK) värske analüüsi kohaselt on oodata metsapõlengute riski suurenemist kogu Euroopas järgmistel aastakümnetel. Isegi olulise kliimameetmete rakendamise korral võib sajandi lõpuks põleda aastas 39% rohkem maad kui praegu.

PIK teadur Maik Billing hoiatab, et praeguse stsenaariumi kohaselt võib olukord halveneda. «Kui jätkame heitkoguste suurendamist ja globaalsed temperatuurid tõusevad umbes 3,6 kraadi, muutuvad metsapõlengud palju sagedasemaks, eriti Vahemere piirkonnas ning suures osas Lääne- ja Kesk-Euroopas, sealhulgas piirkondades, kus seni on tulekahjusid vähe esinenud,» selgitas Billing teadusajakirjas Global Change Biology avaldatud uuringus.

Investeeringud ja ennetusmeetmed

Senckenbergi Loodusuurimise Ühingu teadur Thomas Hickler rõhutab, et Euroopa pole ohu ees täiesti jõuetu. Tema sõnul on vaja tõhustada päästeteenistuste varustust, parendada väljaõpet ja tugevdada metsandusasutuste vahelist koostööd. «Näeme, et tulekahjusid soodustavad tingimused süvenevad, mistõttu peame sellesse valdkonda rohkem panustama,» märkis Hickler.

Majanduslikult on ennetustöö tasuv. Maailmapanga hinnangud näitavad, et iga ennetustegevusse investeeritud euro võib säästa kuni seitse eurot kustutus- ja taastamistööde arvelt. Euroopa Liit on aastateks 2021-2027 eraldanud liikmesriikide metsa- ja tuleohutuse programmideks umbes 2,1 miljardit eurot.

Rabade ja soode ootamatu haavatavus

Viimastel päevadel on ulatuslikud tulekahjud tabanud Saksamaa ja Belgia piiril asuvat High Fensi piirkonda, kus on süttinud ligi 3000 hektarit taimestikku. See on suurim tulekahju Belgias viimaste aastakümnete jooksul. Kuigi sood ja rabad võivad tunduda tulekindlad, muudab kuivamine need äärmiselt haavatavaks. Põuaperioodil süttib turbapinnas, mis sisaldab aastatuhandete jooksul ladestunud süsinikku.

Turbapõlengud on ohtlikud, kuna need hõõguvad sageli maa all, tootes suuri koguseid suitsu ja mürgiseid aineid, nagu elavhõbe, olles samal ajal raskesti kustutatavad. PIK teadur Kirsten Thonicke rõhutab, et kuigi parem juhtimine aitab ohtu piirata, on füüsilised piirid olemas. «Kliimamuutused võivad luua nii äärmuslikud tingimused, et jõuame tulekahjude ennetamise ja kustutamise võimaluste piirini, kui need kasvavad üle teatud suuruse,» nentis Thonicke.