Euroopa seisab silmitsi kasvava julgeolekusurvega Venemaalt ja Hiinast

Euroopa diplomaadid on mures mandri välispoliitilise stabiilsuse pärast, kus Venemaa ja Hiina kujutavad endast vahetumaid ja struktuursemaid ohte kui Ühendriigid. Samal ajal võib Prantsusmaa eelseisev presidendivalimiste tsükkel ja võimaliku võimuvahetuse mõju Euroopa Liidu ühtsusele osutuda otsustavaks teguriks.

Euroopa Liidu liikmesriikide diplomaatiline fookus on nihkumas. Kuigi suhted Ühendriikidega Donald Trumpi juhtimisel on jätkuvalt keerulised, peavad eksperdid suurimateks välisteks ohtudeks järgmisel aastal Venemaad ja Hiinat. Vaatamata Atlandi-ülestele erimeelsustele kaubandusküsimustes ja julgeolekukorralduses, on need vaidlused suuresti läbiräägitavad, erinevalt Moskvast ja Pekingist lähtuvatest riskidest.

Venemaa majanduslik survesurve

Venemaa ohtlikkus kasvab proportsionaalselt riigi majandusliku nõrgenemisega. Kremli sõjaliste kulutuste kasv ja vajadus värvata uusi sõdureid rindejoonele koormavad eelarvet, mis oli algselt kavandatud hoopis teistsugustele eeldustele. Vladimir Putin on sunnitud tegema valikuid sõjalise edu ja siseriikliku sotsiaalse stabiilsuse vahel.

Selle ebastabiilsuse taustal on sagenenud kõrgetasemelised kontaktid. Hiljuti külastas Moskvat CIA direktor John Ratcliffe, mis viitab vajadusele vältida kontrollimatut eskalatsiooni. Siiski on tõenäoline, et Venemaa suurendab surveavaldusi Ukraina infrastruktuuri vastu ja intensiivistab hübriidoperatsioone NATO riikide suunal, püüdes parandada oma positsioone enne majandusliku olukorra edasist halvenemist.

Kaubandusvaidlused Hiinaga

Suhted Hiinaga liiguvad kontrollitud vastasseisu suunas. Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Maroš Šefčovič ja Hiina ametnik Wang Wentao kohtusid juunis, et leida lahendusi tööstustoetuste ja turumoonutuste küsimustes, kuid pikaajalist kokkulepet ei saavutatud.

Pekingi tööstuspoliitika ja Euroopa Liidu püüdlused kaitsta oma majandusruumi on põrkumiskursil. Euroopa arendab uusi instrumente investeeringute kontrollimiseks ja riigihangete piiramiseks, mis on suunatud ebavõrdse konkurentsi vähendamisele. Mõlemad pooled valmistuvad tõenäoliselt piiratud sanktsioonide ja vastumeetmete vahetamiseks, hoides samas ära täiemahulise kaubandussõja puhkemise.

Prantsusmaa poliitiline ebakindlus

Kõige kriitilisem muutuja Euroopa ühtsuse säilitamisel on aga järgmise aasta presidendivalimised Prantsusmaal. Parempoolne Marine Le Pen on küsitlustes näidanud stabiilset toetust.

Le Peni võimalik võit muudaks kardinaalselt Euroopa Liidu välispoliitilist kurssi. See võib mõjutada lähenemist Ukraina toetamisele, Venemaa sanktsioonidele ja eelarvepoliitikale. Kui Prantsusmaa tsentristlikud jõud ei suuda ühineda, võib ees oodata keeruline valimisvõitlus, mis tähendaks riigi poliitilises kursis olulist muutust.