Euroopa riigijuhid hoiatavad Venemaa hübriidohu intensiivistumise eest

Poola, Prantsusmaa ja Soome liidrid on hoiatanud Venemaa hübriidtegevuse sagenemise eest, viidates võimalikele drooni- või raketirünnakutele NATO territooriumil. Ehkki NATO ametlik ohuhinnang pole hetkel muutunud, on alliansi riigid asunud kaitsemeetmeid tugevdama ja evakuatsiooniplaane uuendama.

Euroopa riikide liidrid on asunud avalikult hoiatama Venemaa hübriidtegevuse ja võimalike otseste rünnakute eest NATO territooriumil. Poola peaminister Donald Tusk märkis neljapäeval, et Moskva võib lähikuudel saata droone või rakette NATO liikmesriikide aladele, mis toetavad Ukrainat.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron kutsus reedel kokku erakorralise kohtumise, et arutada julgeolekuolukorda, nimetades Poola valitsusjuhi hoiatusi põhjendatuks ja hästi dokumenteerituks. Pariis töötab välja uut kriitilise infrastruktuuri kaitseplaani, pidades silmas vaenuliku tegevuse sagenemist Euroopas.

Valmistumine võimalikeks rünnakuteks

Soome president Alexander Stubb rõhutas vajadust vaimselt valmistuda sabotaažiaktideks ja droonirünnakuteks. Liitlased on juba asunud samme astuma: Leedu on uuendanud evakuatsiooniplaane ning Saksamaa valmistab haiglaid ette võimalikeks konfliktistsenaariumiteks. Saksamaa ja Rootsi viisid reedel läbi ühisõppused strateegilise Gotlandi saare lähedal.

Venemaa on viimastel kuudel sagendanud oma õhuruumi rikkumisi ja küberrünnakuid. Hiljutiste intsidentide hulgas on olnud Vene drooni allatulistamine Leedu kohal, raketisignaalide laskmine Taani sõjaväehelikopteri suunas ja kahtlustatav rünnakukatse Saksamaal asuvas Leipzigi lennujaamas. Ukraina-põhise Sahaidachnyi turvakeskuse andmetel registreeriti jaanuarist augustini üle Euroopa 100 ametlikult tuvastatud hübriidintsidenti, samas kui NATO hinnangul on tegelik arv üle 200, arvestamata tuhandeid igakuiseid küberrünnakuid alliansi peakorteri vastu.

Luureandmed ja NATO seisukoht

Kuigi poliitiline retoorika on teravnenud, ei ole NATO oma ametlikku ohuhinnangut muutnud. Alliansi ametniku sõnul puudub hetkel vahetu rünnakuoht. Leedu välisminister Kęstutis Budrys viitas, et Vilnius käsitleb poliitikute avaldusi pigem koordineeritud kampaaniana, mille eesmärk on heidutada Moskvat.

Ed Arnold, endine NATO ametnik ja konsultatsioonifirma D Group nõunik, selgitas, et sellised hoiatused on mõeldud avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks ja võimalike valelipuoperatsioonide ennetamiseks. Venemaa välisminister Sergei Lavrov on omakorda ähvardanud Euroopat "väga lühikese" sõjaga, kui NATO peaks riiki ründama.