Euroopa riigid karmistavad vastumeetmeid Venemaa hübriidrünnakutele

Euroopa riigid otsivad võimalusi Venemaa hübriidsabotaaži peatamiseks, olles silmitsi süveneva rünnakutelainega. Julgeolekuasutused peavad kohanema uue reaalsusega, kus Venemaa luureteenistused värbavad kohalikke elanikke kaugjuhtimise teel.

Euroopa riikide julgeolekuteenistused on häirekella löömas seoses Venemaa sabotaažikampaaniate sagenemisega. Saksamaal Leipzigi lennujaamas avastati lõhkeainega varustatud droon Ukraina kaubalennuki läheduses.

Venemaa luureteenistused on muutnud oma taktikat, hoidudes nüüd professionaalsete agentide üle piiri saatmisest. Selle asemel värvatakse kohalikke elanikke, sageli Telegrami kanalite kaudu, ning tasustatakse krüptovaluutaga. Selline meetod võimaldab Moskva operatiivtöötajatel jääda turvaliselt oma kodumaale, samas kui sabotaažiaktid leiavad aset kogu Euroopas. Taanis hoiatasid võimud hiljuti, et Venemaa luure püüab värvata kohalikke elanikke kaitsetööstusettevõtete vastu suunatud rünnakuteks.

Luureteenistuste piiratud volitused

Berliin on hakanud Venemaa seotust kahtlustatavates rünnakutes kiiremini avalikult tunnistama. Kui 2024. aasta juulis DHL-i Leipzigi keskuses süttinud paki seostamine Venemaa sõjaväeluurega GRU võttis aega üheksa kuud, siis hiljutiste vahejuhtumite järel tegid Saksa ametnikud avalduse vaid päevadega. Siiski on praktilised karistusmeetmed jäänud ettevaatlikuks, vältides otsest sõjalist eskaleerimist.

Saksamaa sulges Venemaa kultuurikeskuse ja konsulaadi, millele Moskva vastas Goethe-Instituudi sulgemisega. Paljud Euroopa luureteenistused seisavad silmitsi piirangutega, olles keskendunud peamiselt luureandmete kogumisele, mitte varjatud operatsioonide läbiviimisele välisriikides. Madalad volitused jätavad valitsustele vähe vahendeid diplomaatiliste ja majanduslike sanktsioonide ning sõjalise jõu vahel. Hollandi valitsus on sarnaste kitsaskohtade lahendamiseks esitanud eelnõu, mis laiendaks märgatavalt julgeolekuasutuste jälgimisvolitusi.

Vajadus jõulisema hoiaku järele

Üks konkreetsemaid vastumeetmeid on Venemaa "varilaevastiku" laevade kinnipidamine. Norra võimud konfiskeerisid kolmapäeval Svalbardi saarestikus Ukraina palvel ühe Venemaaga seotud aluse. Kriitikud aga nendivad, et senised sammud pole piisavad Moskva heidutamiseks.

Poola välisminister Radosław Sikorski rõhutas neljapäeval, et hübriidsõda ei ole pelgalt internetis toimuv häirimine. «Hübriidsõda tähendab palgamõrvarite rühmi, süütajaid, liikuvate rongide õhkimist ja droonide või tiibrakettidega õhuruumi rikkumist,» ütles Sikorski. Tema sõnul peab Moskva mõistma, et sellistel tegudel on hind, viidates samas irooniliselt diplomaatiliste meetmete piiratusele: «Iga kord, kui Venemaa pani toime süütamise või üritas rongi õhkida, sulgesin ühe Vene konsulaadi, kuid konsulaadid said lihtsalt otsa.»