Euroopa riigid karmistasid massiliselt migratsiooniseadusi: mis muutus Rootsis, Itaalias, Suurbritannias ja mujal

Juuni keskel jõustus uus EL-i rände- ja varjupaigapakt, kuid paljud Euroopa riigid on lisaks sellele teinud viimase aasta jooksul oma migratsioonireformid, kohati märksa karmimad. Rootsis võib nüüd elamisloa kaotada "halva käitumise" tõttu, Suurbritannia plaanib varjupaigataotlejatelt elamiskulud kuni 10 000 naelsterlingi ulatuses tagasi nõuda ning Itaalia on rajanud migrante vastu võtvad keskused Albaanias. Saksamaa, Prantsusmaa ja Madalmaad on samuti seadusi karmistanud.

Juuni keskel jõustus uus Euroopa Liidu rände- ja varjupaigapakt, mis muutis pagulasstaatuse taotlemise senisest keerukamaks ning lubab kaitse saamisest keeldumise korral inimese deporteerida "turvalistesse kolmandatesse riikidesse". Sellega samal ajal on arvukad Euroopa riigid karmistanud oma migratsiooniseadusi omaalgatuslikult.

Kaks trendi on selgelt nähtavad: soov lihtsustada deporteerimist ja huvi hoida varjupaigataotlejaid väljaspool oma territooriumi. Lisaks üritatakse muuta sihtriik migrantide jaoks vähem ahvatlevaks.

Rootsi: elamisluba võib kaotada "halva käitumise" eest

15. juunil 2026 võttis Rootsi parlament vastu seaduse, mis võimaldab migrandilt elamisloa ära võtta "halva käitumise" tõttu. Uued reeglid puudutavad ligikaudu 118 000 inimest, kellest paljud on riigis elanud üle kümne aasta. Seadus ei defineeri täpselt, mida "halb käitumine" tähendab, kuid Johan Forssell, Rootsi migratsiooniminister, selgitas, et silmas peetakse maksuvõlgade tasumata jätmist, kuritegelikku tegevust, seotust ekstremistlike organisatsioonidega, dokumentideta töötamist ning sotsiaaltoetustega seotud pettust.

Samal istungjärgul kiideti heaks ka nn kurjategijate andmise seadus, mis kohustab ametnikke teavitama võimudesse dokumentideta migrantidest, neid arvatakse Rootsis olevat 30 000 kuni 50 000. Alguses pidi kohustus laienema ka õpetajatele ja arstidele, kuid inimõiguslaste ja ametiühingute kriitika tõttu piirati see maksuametnike ning tööhõive- ja sotsiaalkindlustusasutuste töötajatega.

Mõlemad seadused said toetuse valitseva parempoolse koalitsiooni ning parempopulistliku Rootsi Demokraatide hääledega. Viimased hoiavad riksdagis 73 kohta 349-st ega kuulu koalitsiooni, kuid nende toetus on valitsusele eluliselt vajalik.

Amnesty International on öelnud, et uued normid diskrimineerivad elamisloa omanikke. Stockholmi kodanikuõiguste kaitse rühm märkis, et seadused "õõnestavad õigusriiki" ning loovad õhkkonna, kus inimesed ei suuda aru saada, "milliseid tegusid või väljaütlemisi võidakse nende vastu kasutada". Mõnesaja inimesega protest kuriandja seaduse vastu toimus ka Stockholmi tänavatel.

Itaalia: migrandid saadetakse Albaaniasse

Giorgia Meloni valitsus võttis 2026. aasta veebruaris vastu julgeolekudekreedi, mis lihtsustas deporteerimismenetlusi ja pikendas migrantide kinnipidamise maksimumtähtaega 12-lt 18-le kuule. Lisaks lubab dekreet advokaatidele, kes aitavad klientidel kodumaale naasta, preemiat, 615 eurot iga lahkunu eest. Itaalia inimõigusorganisatsioonid on selle normi advokaadi eetikakoodeksiga vastuolus olevaks kuulutanud.

Itaalia kõige originaalsem eksperiment on migrandikeskuste rajamine Albaanias. 2023. aasta novembris sõlmisid Meloni ja Albaania peaminister Edi Rama lepingu kahe eristaatusega vastuvõtukeskuse loomiseks Albaania pinnal. Šengjini linnas asuvas keskuses pidid laevasõidu käigus Vahemerel kinni peetud "turvalistest riikidest" pärit migrandid läbima tuvastamis- ja meditsiiniprotseduuri, seejärel suunati nad Gjadëri asulasse varjupaigaotsust ootama.

Keskused ehitati valmis, kuid täies mahus need kunagi ei töötanud. Rooma kohus saatis 18. oktoobril 2024, kaks päeva pärast esimeste migrantide Albaaniasse transportimist, need inimesed Itaaliasse tagasi, leides, et Egiptust ja Bangladeshi ei saa pidada turvalisteks riikideks. EL-i Kohus toetas 2025. aasta augustis Rooma kohtunike seisukohta.

Meloni valitsus muutis seejärel taktikat ning hakkas Gjadëri saatma neid, kellele oli varjupaik Itaalias juba keeldutud. 2025. aasta aprillis saabus Albaaniasse 40 migranti, kuu aega hiljem lisandus 26. Selle aasta 10. juuni seisuga viibis Gjadëris vaid umbes 70 inimest, keskus on projekteeritud 3000 kohale. Bari ülikooli uuringu kohaselt maksab ühe migrandi ülalpidamine Gjadëris Itaalia riigikassale 153 000 eurot aastas, Sitsiilias Porto Empedocle migrandikeskuses aga 21 000 eurot.

Sellegipoolest tunnistas EL Itaalia kogemuse edukaks: EL-i Nõukogu nõustus 2025. aasta detsembris looma sarnaseid centre 12 Euroopavälises riigis ning Euroopa Parlament kinnitas selle otsuse 2026. aasta juunis.

Suurbritannia: varjupaigataotlejad peavad hakkama kulud kompenseerima

Keir Starmeri leiboristlik valitsus esitas 30. juunil 2026 parlamendile immigratsiooni- ja varjupaigaseaduse eelnõu. See kiirendab deporteerimisi, piirab Euroopa inimõiguste konventsiooni kaheksanda artikli kasutamist deporteerimisotsuste vaidlustamiseks ning kavandab varjupaigaapellatsioonide menetlemise üleandmist sõltumatult organilt politseile.

Kõige silmatorkavam on säte, mis kohustab pagulasi hüvitama riigile nende elamise ja toetustega seotud kulud pärast tööle asumist ja sissetuleku saamist. Kogusumma võib ulatuda 10 000 naelsterlingini. Sama kehtib nende suhtes, kellele varjupaiga andmisest keeldutakse ja kes deporteeritakse.

Siseminister Shabana Mahmood põhjendas meedet sellega, et «pagulastel on peale õiguste ka kohustused». Briti pagulaste nõukogu töötaja Imran Hussein vastas, et «on ebaõiglane ja ebapraktiline maksustada täiendavalt pagulasi, kes, nagu siseministeerium ise tunnistab, põgenesid tagakiusamise, piinamise ja sõja eest».

Prantsuse-Briti leping Lamanši ületajate tagasisaatmiseks käivitati 2025. aasta augustis: Suurbritannia saadab laevapaatidega saabunud ebaseaduslikud migrandid Prantsusmaale tagasi, Prantsusmaa saab vastutasuks saata Suurbritanniasse legaalsel alusel inimesed, näiteks perekonna taasühinemiseks. Juuniks 2026 oli tagasi Prantsusmaale saadetud 921 inimest, Suurbritanniasse legaalselt saabunud 896. Briti siseministeeriumi andmetel saabub paatidega Prantsusmaalt igal aastal aga 24 000 inimest. Oktoobris asendab seda Euroopa Komisjoni esitatud EL-i tegevuskava Lamanši ja Põhjamere migratsioonikoridori jaoks.

Saksamaa ja Madalmaad piiravad pere taasühinemist

Saksamaal andis siseminister Alexander Dobrindt uue valitsuse esimesel tööpäeval 2025. aasta mais korralduse: piirivalvurid peavad keelduma dokumentideta migrantide riiki lubamisest, sealhulgas varjupaigataotlejate puhul. Juuni lõpus kiitis Bundestag heaks täiendava meetme, mis jätab 380 000 piiratud kaitsestaatusel inimest, enamasti Süüriast pärit, kaheks aastaks ilma võimalusest tuua Saksamaale oma abikaasad ja lapsed.

Rohelised ja Vasakpartei nimetasid pere taasühinemise peatamise seadust ebainimlikuks ja "antikristlikuks". Berliini halduskohus otsustas juunis, et Poola kaudu saabunud kolme Somaalia varjupaigataotleja puhul ei saa Saksamaa lihtsalt keelduda neid vastu võtmast, riik on kohustatud nende taotlused menetlusse võtma. Ometi saadeti 2025. aasta maist novembrini tagasi üle 21 000 inimese.

Madalmaades kiitis senat 2026. aasta aprillis heaks kahetasandilise varjupaigasüsteemi. Alates 12. juunist jaotatakse taotlejad kahte kategooriasse: A-staatus rahvuse, usutunnistuse või seksuaalse sättumuse alusel tagakiusatuile ning B-staatus sõja või kliimamuutuste eest põgenejaile. B-staatuse saajad ei saa oma abikaasasid ega lapsi Madalmaadesse tuua ning mõlema staatuse elamisluba lühenes viielt kolmele aastale.

Karmimad ettepanekud, sealhulgas pagulasstaatuse tähtajatuse kaotamine ja kriminaalvastutus migrantide abistamise eest, jäid parlamendis vastuvõtmata pärast seda, kui Geert Wildersi Vabaduspartei lahkus 2025. aasta juunis koalitsioonist ja põhjustas ennetähtaegsed valimised. Oktoobri valimistel kaotas Wildersi partei 11 kohta ning jäi uuest, 2026. aasta veebruaris moodustatud koalitsioonist välja.