Euroopa riigid ja Eesti seisavad silmitsi elektriautode maksustamisega

Euroopa riigid on hakanud vähendama elektriautodele mõeldud toetusi ja kaaluma uusi makse, kuna kütuseaktsiisi laekumine teede rahastamiseks väheneb. Autode suurem mass ja aktsiisivabastus sunnivad valitsusi otsima uusi viise transporditaristu ülalpidamiseks.

Euroopas on lõppemas ajastu, mil elektriautode omanikud said nautida heldeid riiklikke toetusi ja vabaneda kütuseaktsiisi maksmisest. Paljud Euroopa Liidu riigid on asunud üle vaatama oma soodustuste pakette, kuna riigikassadesse laekub fossiilkütuste aktsiisidest üha vähem tulu, mida on traditsiooniliselt kasutatud teede ja taristu ülalpidamiseks.

Teedeehituse rahastamise kriis

Traditsiooniliselt on iga tangitud liiter bensiini või diislikütust täitnud riigieelarvet, millest finantseeritakse teede remonti, sildade ehitust ja liiklussõlmede uuendamist. Elektriautod, mis neid kütuseid ei tarbi, on jäänud sellest maksusüsteemist kõrvale. Samas on elektriautod oma suurte akupakkide tõttu sageli raskemad kui nende sisepõlemismootoriga analoogid. See kaaluvahe tähendab teekattele suuremat koormust, kuid seni on see kulu jäänud suuresti ühiskonna kanda.

Tuleviku väljavaated Eestis

Praegune olukord tekitab küsimusi ka Eesti riigile, kus elektriautode arv on kasvutrendis. Transpordisektori maksustamise ümberkujundamine on muutunud aktuaalseks aruteluteemaks, kuna varem või hiljem tuleb leida mehhanism, kuidas tagada teede korrashoiuks vajalik rahastus ajal, mil sõidukipark elektrifitseerub. Riigid katsetavad erinevate lahendustega alates läbisõidupõhistest maksudest kuni sõiduki tühimassil põhinevate tasudeni.