Euroopa Rahvapartei valmistub Brüsselis 2029. aasta valimisteks keset ideoloogilisi lõhesid

Euroopa suurim poliitiline jõud Euroopa Rahvapartei on moodustanud töögrupi 2029. aasta valimisstrateegia väljatöötamiseks. Partei on aga sügavalt lõhestunud küsimuses, kuidas suhestuda Euroopa parempopulistlike liikumistega ja millist joont hoida sotsiaalsetes ning keskkonnaküsimustes.

Euroopa Rahvapartei (EPP) on asunud valmistuma 2029. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks, moodustades sisemise töögrupi nimega «Win2029». Ühenduse juht Manfred Weber algatas töögrupi kaks nädalat tagasi eesmärgiga luua poliitiline platvorm, mis suudaks europarlamendi järgmises koosseisus parempopulistlikele jõududele vastanduda.

Töögruppi juhib Hispaania eurosaadik Esteban González Pons. Arutelud jätkuvad oktoobris toimuval väljasõidul Sitsiilias ning tipnevad järgmise aasta kevadel Roomas toimuval EPP kongressil.

Strateegilised dilemmad

EPP juhtkonna liikme ja Rumeenia peaministrikandidaadi Siegfried Mureșan sõnul on partei peamine ülesanne «peamine polarisatsioon üle mandri, mis paljudes riiklikes valimistes ja kindlasti 2029. aasta Euroopa valimistel on eurovastased populistid EPP parteide vastu». Siiski näitavad parteisisesed arutelud ja koosolekute protokollid, et üksmeel selles osas puudub.

Sisevastuolud väljenduvad erinevates poliitilistes reaalsustes. Kui Poola ja Rumeenia esindajad välistavad igasuguse koostöö parempopulistidega, siis Rootsi, Soome, Taani, Hispaania ja Hollandi konservatiivid on nendega koalitsioonides juba osalenud. Soome eurosaadik Sirpa Pietikäinen tõdes, et partei seisab ajaloolise küsimuse ees: «See on ajalooline dilemma, mille EPP peab lahendama, kas oleme tsentristlik parempoolne või järjekordne parempoolne partei?»

Ideoloogilised erimeelsused

EPP on püüdnud hoida poliitilist «tulemüüri» parempopulistlike jõudude suhtes, tõrjudes tihti nende algatusi, kuid toetades samas Giorgia Meloni juhitud Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) ettepanekuid, keda peetakse vastuvõetavamateks partneriteks. Sloveenia eurosaadik Branko Grims heideti parteist välja pärast osalemist Alternative für Deutschlandi (AfD) korraldatud üritusel.

Samas on ilmnenud, et EPP ei suuda alati ühtset joont hoida. Hiljuti toimusid lõhed näiteks pikaajalise eelarve üle hääletamisel, kus parempoolsete häältega eemaldati keskkonna- ja soolise võrdõiguslikkuse kriteeriumid. Migratsiooniküsimustes on partei liikmed liikunud karmima retoorika suunas, asendades dokumentides «ebaregulaarse rände» «illegaalse rändega» ning nõudes Frontexi rahastamise suurendamist.

Saksa eurosaadik Dennis Radtke hoiatas, et rände esitamine ainsa lahendust vajava teemana võib olla ekslik. «Kui me ei ole valmis töötajate õiguste ja sotsiaalsete teemade eest seisma, siis ei saa me väita, et oleme Euroopa viimane rahvapartei,» märkis ta. Soome delegatsiooni juht Mika Aaltola tõi esile, et parteisiseselt on alati käinud diskussioon sellest, kas seada esikohale sisu või tsentristlik platvorm. EPP asepresident Mairead McGuinness on kutsunud kolleege üles vältima usu ja poliitilise ekstremismi kokkusegamist, rõhutades usuvabaduse olulisust.