Euroopa peab farmaatsiasektori konkurentsivõime säilitamiseks poliitikat muutma

Euroopa on kaotanud oma kunagise esikoha ülemaailmses ravimiarenduses, jäädes nüüd alla nii USA-le kui ka Hiinale. Tööstusharu eksperdid rõhutavad vajadust kiirete reformide järele, et peatada teadustöö ja investeeringute valgumine teistesse regioonidesse.

Euroopa on viimastel kümnenditel kaotanud oma liidripositsiooni farmaatsiauuringutes, olles 1990ndatel maailma esirinnas, kuid jäädes 2024. aastaks maha nii USA-st kui ka Hiinast. See suundumus tähendab Euroopale mitte ainult majanduslikku kaotust, vaid mõjutab otseselt ka kontinendi võimekust reageerida tervisealastele kriisidele ja tagada elanike juurdepääs kõige kaasaegsematele ravimeetoditele.

Tööstuspoliitika uued väljakutsed

Viimase kahekümne aasta jooksul on Euroopa Liidu osa globaalsetest ravimiarenduse investeeringutest järsult vähenenud. Samal ajal on kahanenud ka Euroopas läbi viidavate kliiniliste uuringute arv. Need arengud on eriti kriitilised valdkondades, kus arendatakse uudseid ravimeetodeid, nagu personaalmeditsiin ja geeniravi. Iga kliiniline uuring, mis kolib Euroopast väljapoole, tähendab teadmiste, kvalifitseeritud töökohtade ja võimaluste kadumist.

Euroopa ravimitööstuse tuleviku üheks võtmeküsimuseks on kujunemas kavandatav Euroopa biotehnoloogia seadus. Selle eesmärk on vähendada administratiivset bürokraatiat, hõlbustada ligipääsu riskikapitalile ja luua reguleeriv keskkond, mis toetaks innovatsiooni. Tööstuse esindajate hinnangul on ravimiarenduse tsükkel piisavalt pikk periood, et vajada väga etteaimatavat regulatiivset raamistikku ja õiguskindlust.

Juurdepääs ravimitele ja innovatsioon

Hoolimata tugevast akadeemilisest baasist on Euroopal raskusi teadustöö muutmisega käegakatsutavateks ravilahendusteks. Hispaania näide illustreerib seda paradoksi: olles Euroopa suuruselt neljas farmaatsiaturg ja kliiniliste uuringute juhtiv riik, peavad patsiendid siiski ootama heakskiidetud ravi kättesaadavust liiga kaua. See lõhe teadustöö ja tegeliku kasutusvõimaluse vahel on probleem, mis vajab kogu Euroopas lahendamist.

Konkurentsivõime säilitamiseks on vaja protseduuride ühtlustamist liikmesriikide vahel ja kiiremat heakskiiduprotsessi. Samuti nähakse lahendust Euroopa terviseandmete ruumi väljaarendamises, mis peaks võimaldama andmepõhist otsustamist ja kiirendama uute molekulide avastamist tehisintellekti abil. See eeldab aga modernset regulatsiooni, mis tagaks andmete kaitse ja läbipaistvuse.