Euroopa Parlament Luksemburgi kohtus: paremäärmuslaste välistamine hääletusel on lõplik

Euroopa Parlamendi juristid kinnitasid Luksemburgi kohtus, et 2024. aasta valimiste järgseid hääletustulemusi, millega tõrjuti paremäärmuslikud jõud võtmepositsioonidelt, ei ole võimalik tagasi pöörata. Patriots for Europe fraktsioon vaidlustab selle nn sanitaarkordoni kehtestamise, väites, et nende välistamine komisjonide juhtrollidest on ebademokraatlik.

Euroopa Parlamendi õigusnõunikud andsid Luksemburgis toimuval kohtuistungil selge vastuse: institutsioonil puuduvad mehhanismid, et tühistada või üle vaadata salajased hääletused, millega takistati paremäärmuslike fraktsioonide pääsemist parlamendi juhtivatele kohtadele.

Parlamendi esindaja Niklas Görlitz rõhutas kohtuistungil, et hääletustulemused on lõplikud ning parlamendi sisekorras puudub protseduur nende vaidlustamiseks. Kohtuasja on algatanud fraktsioon Patriots for Europe, kuhu kuuluvad teiste seas Prantsusmaa Rahvuslik Liit, Hispaania Vox ja Ungari Fidesz. Fraktsioon vaidlustab tsentristlike jõudude, Euroopa Rahvapartei (EPP), Sotsiaaldemokraatide, Renew' ja Roheliste, poolt loodud nn sanitaarkordoni, mille eesmärk on hoida paremäärmuslased eemal otsustusprotsessidest.

Vaidlus esindusõiguse üle

Patriots for Europe väidab, et nende esindajate süstemaatiline välistamine parlamendikomisjonide esimeeste ja aseesimeeste kohtadelt pärast 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi rikub proportsionaalse esindatuse põhimõtteid. Fraktsiooni jurist Azelio Fulmini tsiteeris kohtus parlamendi enda veebilehte, mis sätestab, et juhtpositsioonide jaotus peab vältima ühe või kahe suure grupi domineerimist, et ka väiksematel poliitilistel jõududel oleks sõnaõigus.

Patriots for Europe fraktsiooni esimene asepresident Kinga Gál on varem avalikult nimetanud tsentristlike parteide tegevust õigusriigi põhimõtteid eiravaks. Fraktsioonil on 720-liikmelises parlamendis 85 kohta, mis teeb sellest suuruselt kolmanda jõu, kuid nad on jäänud ilma nii komisjonide juhtrollidest kui ka olulistest kohtadest rahvusvahelistes delegatsioonides.

Võitlus kohtusaalis ja poliitilises kuluaaris

Görlitz lükkas tagasi süüdistused, nagu oleks Euroopa Parlament läinud neutraalse haldamise piiridest üle, et rakendada poliitilist kokkulepet. Ta nentis kohtule, et igal fraktsioonil on õigus esitada kandidaate, kuid hääletuse kaotamine ei anna alust kohtu sekkumiseks parlamendi siseasjadesse.

Kogu see poliitiline vastasseis sai alguse pärast 2024. aasta valimisi, mil Euroopa Rahvapartei juht Manfred Weber kinnitas, et paremäärmuslaste ligipääs täidesaatvatele ametikohtadele on nende jaoks punane joon. Järgmine võimalus tippametikohtade ümberjagamiseks avaneb parlamendis jaanuaris 2027. Kohus, mida juhib Savvas Papasavvas, ei ole veel langetanud otsust selles vaidluses.