Euroopa Parlament kiitis heaks geeninooa kasutava taimekasvatuse lihtsustamise

Euroopa Parlament võttis vastu uue seaduse, mis leevendab geeniredigeerimise tehnoloogiaga aretatud taimede kasvatamise reegleid. Muudatus avab ukse Eesti teadlastele, et viia laboratoorselt aretatud kliimatoleratsemad ja haiguskindlamad sordid katseväljadele. Seadus hakkab kehtima pärast kaheaastast üleminekuperioodi.

Euroopa Parlament kinnitas uue õigusakti, mis muudab põhjalikult geenitehnoloogiaga aretatud taimede reguleerimist ELis. Muudatused puudutavad otseselt ka Eesti teadlasi ja aretajaid, kellele avaneb nüüd tee viia CRISPR/Cas-meetodil loodud sordid katseväljadele.

Kaheosaline jaotus uutes reeglites

Seni kehtis ELis range reegel, mille alusel tuli geeniredigeerimise teel loodud taimi käsitleda samal viisil kui traditsioonilisi GMO-sid, isegi siis, kui muutus puudutas vaid üht DNA nukleotiidi. Selle aluse pani paika Euroopa Liidu Kohtu 2018. aasta otsus.

Uus seadus jagab genoomikatehnikaga aretatud taimed kahte rühma. Esimesse kuuluvad taimed, mille omadused oleksid võinud tekkida ka looduslikul teel või traditsioonilise ristamise käigus, neid hakatakse kohtlema sarnaselt tavapäraste sortidega. Teise rühma kuuluvad keerulisema geenimuutusega taimed, mille suhtes jäävad kehtima senised GMO-reeglid koos põhjaliku riskihindamisega enne turule lubamist.

Eesti teadlaste jaoks oodatud läbimurre

Tartu Ülikooli taimemolekulaarbioloogia professor Hannes Kollist märkis, et senised ranged reeglid tekitasid olukorra, kus Euroopas tehti küll vastavat teadustööd, kuid selle tulemused jõudsid praktikasse mujal maailmas. «Nüüd, kui see piirang kaob, hakkavad väga paljud projektid alles hoogu sisse saama,» ütles ta.

Jõgeva aretajad on geeninoosid ehk CRISPR/Cas-meetodit oma igapäevatöös juba mõnda aega kasutanud. Teadur ja Maaelu Teadmuskeskuse juhataja Kristiina Laanemets sõnul on laborikatsetes saavutatud odras huvitavaid ja perspektiivseid tulemusi, mis vääriksid põldkatseid kohe, kui seemneid piisavalt paljundada õnnestub. «Selliseid aretisi, mis oleksid kohe sordiks saamise lävel, praegu veel pole. Küll aga on meil eelkatsetest väga huvitavaid muutusi, mis kindlasti tasub põllul läbi proovida,» selgitas Laanemets.

Teadlastel jääb ette ootuste juhtimise küsimus

Professor Kollist tervitas uut seadust kui suurt sammu edasi, kuna see võimaldab teadustulemused põllumajanduses kiiremini rakendada. Samas rõhutas ta, et mõned seadusesse kirjutatud piirangud, näiteks reegel, mis lubab muuta DNA järjestust kuni 20 nukleotiidi pikkuses lõigus, tulenevad pigem poliitilisest kompromissist kui teaduslikust põhjendatusest. «Kaks kõrvuti kasvavat taime põllul võivad üksteisest erineda rohkem kui 20 nukleotiidi võrra. Isegi ühe pea küpsevad seemned erinevad tõenäoliselt rohkem, sest DNA replikatsioon ei ole kunagi 100% täpne,» selgitas Kollist.

Laanemets lisas, et üllatuslikult ei puudutanud Brüsseli arutelud kuigivõrd terviseriske. «Ühiskonnas arvatakse sageli, et kuna teema on vastuoluline, siis on taimede ohutuses kahtlusi. Aga niivõrd palju kui ma arutelusid jälgisin, käis seal sisuliselt väga vähe jutt sellest, kui ohtlikud või ohutud need taimed on. See oli minu jaoks meeldiv üllatus,» ütles ta. Peamised vaidlused käisid hoopis intellektuaalomandi õiguste üle, kuna põllumehed kardavad suurte seemneettevõtete monopoli.

Praktikasse jõudmine võtab aega

Kuigi seadus on vastu võetud, kehtib kaheaastane üleminekuperiood, mille jooksul täpsustatakse rakendusdetailid. Laanemets sõnul ei tasu kohest muutust oodata. «See on küll suur samm edasi, aga kiiret efekti sellest ilmselt veel ei tule. Rohkem lootust on, et kiiremini jõuavad turule need taimed, mis on aretatud välisturgudele ja mille katsed on juba tehtud nendes riikides, kus see varem võimalik oli,» märkis ta.

Üleminekuaeg annab siiski aretajatele võimaluse oma seemnekoguseid suurendada. «Teadlastel on laborites ilmselt juba palju CRISPR/Cas-meetodil loodud taimi ja sorte, mis võivad kasulikud olla ja mida saab nüüd põllul testida ning seejärel turule tuua,» lisas Kollist.