Euroopa Parlament ja Saksamaa valmistuvad karmimaks kursiks Hiina suunal

Euroopa Liidu institutsioonid ja Saksamaa valitsus kaaluvad senisest karmimaid kaubanduspiiranguid Hiinale, et peatada Euroopa tööstuse deindustrialiseerimist. Brüsselis otsitakse võimalusi Hiina ekspordi ohjeldamiseks, samal ajal kui Saksa poliitik Friedrich Merz on sisepoliitilise surve tõttu hakanud oma varasemat Hiina-sõbralikku poliitikat ümber hindama.

Euroopa Parlament ja liikmesriikide valitsused, sealhulgas Saksamaa, on asunud üha jõulisemalt nõudma rangemat suhtumist Hiinasse, püüdes pidurdada Euroopa tööstuse allakäiku. Brüsselis valitseb kasvav konsensus, et senine kaubanduspoliitika vajab muutust, eriti olukorras, kus Hiina suur eksport on tekitanud Euroopa siseturu tootjatele tõsiseid raskusi.

Tööstuse kaitsmine ja kaubandusdefitsiit

Euroopa Liidu kaubandusdefitsiit Hiinaga küündib ühe miljardi euroni päevas, mis avaldab survet nii auto- kui keemiatööstusele. Pascal Canfin, kes tegeleb Euroopa Parlamendis kaubandussuhetega Hiinaga, märkis, et praegune olukord ei ole jätkusuutlik ning tavapärane äritegevus pole enam võimalik.

Euroopa Liidu kaubandusvolinik Maroš Šefčovič kavatseb oktoobris Pekingisse reisida, et nõuda edusamme kaubandustasakaalu küsimuses. Kui läbirääkimised tulemust ei anna, on komisjon valmis rakendama meetmeid, sealhulgas piirama elektrisõidukite importi ja innustama tarneahelate mitmekesistamist. Parlament töötab praegu „Industrial Accelerator Act“ nimel, mis toetaks Euroopa strateegilisi tööstusharusid ja soosiks sisemaist toodangut.

Berliini poliitika muutuv kurss

Saksamaa, mis on traditsiooniliselt toetanud tihedaid majandussidemeid Pekingiga, on hakanud oma positsiooni korrigeerima. Friedrich Merz on sattunud sisepoliitilisse surve alla.

Ekspertide sõnul on Merzi hiljutine retoorika, kus ta kritiseeris Hiina kaubanduse ülejääki ja lubas Euroopa tööstust kaitsta, osaliselt suunatud kodumaisele valijaskonnale. Varem on Saksamaa valitsused hoidunud Hiina-vastastest sammudest, kartes Saksa ettevõtetele nagu BMW või Mercedes-Benz suunatud vastumeetmeid. Koos Emmanuel Macroniga peetud pressikonverentsil juulis aga kinnitas Merz, et ei ole nõus praeguse olukorraga leppima, viidates töökohtade kaotusele Euroopas.