Euroopa parlament ja PACE võtsid vastu resolutsioonid Venemaa piiriüleste repressioonide vastu

Euroopa parlament võttis 17. juunil 2026 vastu resolutsiooni riikide piiriüleste repressioonide vastu, nimetades Venemaad peamiseks probleemi allikaks. 25. juunil võttis samalaadse resolutsiooni vastu ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (PACE). Dokumentides tehakse ettepanek anda tagakiusatuile nn halle passe ning tagada neile juurdepääs pangakontodele.

Euroopa parlament võttis 17. juunil 2026 vastu resolutsiooni, mis käsitleb riikide nn piiriüleseid repressioone, sihilikke tegusid või ähvardusi asukohamaa kodanike vastu välismaal. 25. juunil võttis samalaadse resolutsiooni vastu ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (PACE). Mõlema dokumendi kohaselt on Venemaa üks peamisi piiriüleste repressioonide harrastajaid maailmas.

Mis on piiriülesed repressioonid?

Euroopa parlamendi resolutsiooni järgi tähendavad piiriülesed repressioonid sihilikke tegusid või ähvardusi, mida riigid kasutavad oma emigrantidest kodanike vastu teiste riikide territooriumil. Resolutsiooni tutvustanud Saksamaa Roheliste saadik Hanna Neumann rõhutas, et üle veerandi maailma riikidest praktiseerib piiriüleseid repressioone, mis ohustavad rohkem kui 3,5 miljonit inimest. Resolutsioon loetleb Venemaad, Iraani, Hiina ja Valgevenet peamiste agressorriikidena.

Dokumendis on eraldi välja toodud meetodid, mida Venemaa oma poliitiliste vastaste vastu välismaal kasutab: mõrvad, jälgimine, digirepressioonid, hirmutamine, röövimised, küberrünnakud, luure eritegevused, šantaž, diskrediteerimiskampaaniad, surve lähedastele ning tagaselja kohtuprotsessid.

Resolutsiooni koostamisel kaasa löönud Vene poliitik Dmitri Gudkov märkis, et tegemist on esimese korraga, kui niivõrd kõrgel tasemel tunnustatakse põhimõtet, et tagakiusatute perekonnaliikmed on ise samuti piiriüleste repressioonide ohvrid.

Mida resolutsioonid muuta tahavad?

Euroopa parlamendi resolutsioon pakub välja üleeuroopalise seiresüsteemi loomise ning piiriüleste repressioonide koordinaatori ametikoha moodustamise Euroopa Nõukogus. Lisaks soovitab dokument, et ELi liikmesriigid ei käsitleks Interpoli teateid automaatse alusena vahistamiseks, ning teeb ettepaneku luua punaste teadete vaidlustamise mehhanism. Resolutsioon rõhutab ka vajadust koolitada politseid ja kohtuid poliitiliselt motiveeritud päringuid ära tundma.

Resolutsioon kutsub EL-i liikmesriike tagama, et piiriüleste repressioonide ohustatud inimestel oleks juurdepääs vähemalt ühele pangakontole, ning looma mehhanismid varade ootamatu külmutamise korral kiireks finantsabiks. Samuti tehakse ettepanek, et Euroopa Komisjon töötaks välja lahendused, mis võimaldaksid ohvritel saada ajutisi dokumente ilma oma kodumaa saatkonda pöördumata.

Hallid passid, võimalik lahendus dokumentideta venelastele

PACE resolutsioonil aitas kaasa vene demokraatlike jõudude platvorm. Läbirääkimiste käigus tegi Gudkov ettepaneku laiendada nn hallide passide, välismaalase reisidokumentide, väljastamist mitte üksnes pagulastele, vaid ka piiriüleste repressioonide ohvritele ning neile, kes on kaitset taotlenud. See muudatusettepanek lükati aga tagasi ja resolutsiooni lõpptekstis asendati üleskutse mehhanisme «tugevdada ja lihtsustada» pehme soovitusega «kaaluda» sellise meetme kasutuselevõttu.

Venemaa Sõjavastane Komitee, kes samuti PACE resolutsiooni muutmises osales, kirjutas, et tuhandetele välismaal viibivatele venelastele on konsulaarteenused keelatud. «Ilma uue passita kaotavad need inimesed elamisloa, ei saa ületada piire, kasutada pangakontosid ega saada arstiabi. Nad satuvad sisuliselt kodakondsuseta isikute olukorda. Kõige hirmutavam on aga deporteerimise oht,» märkis komitee.

Vene opositsioonipoliitik Mihhail Hodorkovski, kes on samuti vene sõjavastase platvormi PACE juures üks võtmeisikuid, ütles, et dokumentide ja pangakontode probleem on nüüd paigalt nihkunud. «Jah, see on alles esimene samm. Ees ootab töö riiklike ametiasutustega, kes peavad need otsused ellu viima. Jah, see on aeglane, protseduuriline ja tüütu. Aga see juhtub. Jää on liikunud. Me suutsime,» sõnas ta.

Resolutsioonid on soovituslikud

Mõlemal resolutsioonil puudub siduv jõud, tegemist on pigem poliitilise signaaliga kui seadusega. Enamik punkte on sõnastatud üleskutsete ja soovitustena, jättes liikmesriikidele märkimisväärse vabaduse otsustada, kuidas ja millal soovitusi täita.

Gudkov tunnistab, et kiireid tulemusi ei tasu oodata, kuid peab oluliseks, et piiriüleste repressioonide mõiste on nüüd EL-i ja Euroopa Nõukogu tasandil ametlikult määratletud. «Kui ütleda „piiriülesed repressioonid", arvab üheksakümmend protsenti, et see tähendab eriteenistuste korraldatud mõrvu. Nüüd on see lahti seletatud, ja see, et meile passe ei anta, on samuti piiriülesed repressioonid,» ütles ta.

Resolutsioonide vastuvõtmine toimub ajal, mil EL karmistab migratsioonireeglistikku. 2025. aasta sügisel lõpetas Saksamaa ja 2026. aasta kevadel Prantsusmaa venelastele humanitaarviisade väljastamise. 12. juunil jõustus uus Euroopa ränne- ja varjupaigapakt.