Euroopa palkade tõus jäi inflatsiooni taakse

Euroopa Liidu riikides on reaalpalkade kasv viimase viie aasta jooksul pidurdunud. Kuigi nominaalpalgad tõusid, oli inflatsioon nii kõrge, et töötajate ostuvõime tegelikult langes umbes 3 protsenti.

Viimased uuringud näitavad, et Euroopa Liidu majanduslik olukord on töötajate sissetulekute osas keerulisem kui pealtnäha. Kuigi palgad nominaalselt kasvasid, näitab reaalse ostuvõime analüüs hoopis teistsugust pilti. Viie aasta perioodi jooksul langes keskmine tunnipalk inflatsioonile kohandatuna kolme protsendi võrra.

Inflatsioon on olnud peamised tegija, mis on negatiivselt mõjutanud töötajate tegelikku sissetulekut. Selline olukord on eriti tunduv neisse, kes saavad madalamat palka, sest toiduained ja energia kallidosid proportsionaalselt suuremale osale nende eelarvestest. Euroopa Liidu liikmesriigid on pidanud silmitsi seisma erinevate majandustsüklitega ja inflatsiooniga.

Samas on palgakasv olnud ebaühtlane eri riikides. Väljaspool euroalat ja madalamate palgatasemetega riikides on palkade kasv olnud kiirem kui ELi keskmises. See näitab, et mõned Euroopa riigid on suutnud majanduslikult kiiremini kasvada ja töötajatele paremaid tingimusi pakkuda.

Eestis on palkade kasv olnud samuti ebastabiilne. Riik on pidanud kohanema globaalsete majandusteguritega, samal ajal kui kohalikke väljakutseid nagu demograafiline langus ja hariduse tahe on jätkuvalt olemasolevad. Töötajad on otsinud võimalusi tulu stabiliseerimiseks, kuid ostuvoime pressure jääb suureks.