Euroopa õpetajate palgad: Eesti on ostujõu poolest Euroopa viie madalaima seas

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uus raport "Education at a Glance 2026" toob esile teravad erinevused Euroopa õpetajate sissetulekutes. Kui nominaalpalkade võrdluses on erinevused riikide vahel suured, siis elukallidust arvestav ostujõud asetab Eesti õpetajate palgad viie madalaima hulka.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) värske aruanne "Education at a Glance 2026" toob esile märkimisväärsed erinevused Euroopa riikide õpetajate sissetulekutes. Analüüsis vaadeldi 28 erinevat haridussüsteemi ja 2025. aasta palgaandmeid, selgitades välja nii nominaalse palgataseme kui ka elukallidust arvestava ostujõu reaalse väärtuse.

Nominaalne brutopalk algkooliõpetajatel varieerus eelmisel aastal 18 669 eurost Türgis kuni 74 086 euroni Taanis. Kõrged palgad olid valdavalt Põhjamaades ja Lääne-Euroopa riikides, samas kui mitmes Ida-Euroopa riigis jäid summad selgelt alla 25 000 euro piiri. Näiteks Tšehhis oli see näitaja 24 457 eurot, Rumeenias 20 805 eurot ning Lätis 20 516 eurot. Gümnaasiumiastme õpetajate puhul ulatuvad palgad veelgi kõrgemale, küündides Islandil 93 938 euroni aastas.

Ostujõud peegeldab tegelikku olukorda

Euronews Business kohandas OECD andmed ostujõu standardi (PPS) järgi, et võtta arvesse Eurostati edastatud elukalliduse näitajaid. See metoodika võimaldab võrrelda, kui palju kaupu ja teenuseid saab õpetaja erinevates riikides oma palga eest osta.

Selles arvestuses tõuseb esikohale Saksamaa, kus algkooliõpetaja ostujõud on 64 143 PPS-i aastas. Esiviisikusse kuuluvad veel Austria (58 265), Taani (53 036), Iirimaa (51 226) ja Belgia flaami piirkond (50 846). Eesti paikneb selles edetabelis 28 197 punktiga, mis asetab riigi viie madalaima hulka. Eesti õpetajate ostujõust on allpool vaid Slovakkia, Tšehhi, Läti ja Kreeka.

Eksperdid rõhutavad, et palgaerinevused Euroopas ei tulene vaid elukallidusest. Olulist rolli mängivad riiklik poliitika, nõuded kvalifikatsioonile, kogemus ja konkurentsivõime teistel kõrgharidust nõudvatel ametikohtadel. Andmed näitavad, et vaatamata riiklikele püüdlustele ei ole õpetajate palgatase paljudes Euroopa riikides piisavalt konkurentsivõimeline, et tagada kvalifitseeritud tööjõu püsimine süsteemis.