Euroopa on tehisintellekti turvalisuse debatis jäänud autsaideriks

Euroopa juhid on sattunud raskesse valikusse, kuidas tehisintellekti arenguga kohaneda sõltumata USA ja Hiina tehnoloogiast. Samal ajal kui globaalne debatt keskendub riskidele, hoiatavad eksperdid, et Euroopa vajab iseseisvat digitaalset infrastruktuuri.

Euroopa majandusliidrid ja poliitikud on sattunud keerulisse strateegilisse punkti seoses tehisintellekti kiire arenguga. Euroopa Keskpanga juht Christine Lagarde sõnastas hiljuti karmi tõsiasja: Euroopal on valida kas tehnoloogiast loobumise ja majanduskasvu pidurdamise või USA ja Hiina välja töötatud tööriistadest sõltuvusse jäämise vahel. See valik on aga muutumas üha keerulisemaks, kuna globaalne turvalisusdebatt keskendub tehnoloogia võimalikele katastroofilistele tagajärgedele.

Tehnoloogiline sõltuvus kui julgeolekurisk

Lagarde rõhutas esmaspäeval peetud kõnes, et Euroopa peab arendama oma tehisintellekti tehnoloogiat ja rajama rohkem andmekeskusi, et vältida USA või Hiina surve alla sattumist. Tema sõnul kaotab hirm eraldatuse ees oma jõu vaid juhul, kui Euroopa saavutab iseseisvuse oma infrastruktuuris. Ilma kodumaise tehnoloogiata on Euroopa võimekus globaalses debatis oma tingimusi seada piiratud.

Ursula von der Leyen, Euroopa Komisjoni president, on püüdnud algatada dialoogi suurimate tehnoloogialaboritega, et toetada tööstuse arengu ohjamist. Siiski on need jõupingutused jäänud varju Donald Trumpi ja Hiina seisukohtadele, kes ei ole huvitatud arendustegevuse aeglustamisest. Ilma nende suurvõimude toetuseta on ühtse rahvusvahelise strateegia kujundamine keeruline.

Raport rõhutab vastupanuvõime vajadust

Endine Euroopa konkurentsivolinik Margrethe Vestager avaldas sel nädalal raporti «A Transformative AI Strategy for Europe», mis hoiatab Euroopa haavatavuse eest. Raporti kohaselt kannavad Euroopa kodanikud juba praegu mujal maailmas langetatud digitaalsete otsuste sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi. Vestageri hinnangul on Euroopa Liidu tehisintellekti määrus (EU AI Act) küll oluline samm riskide maandamisel ja ohutusjuhtumitest teavitamisel, kuid see ei taga Euroopale vajalikku tehnoloogilist iseseisvust.

«Euroopa peab ehitama oma tehisintellekti, et tugevdada ökosüsteemi, hoida talente ja soodustada innovatsiooni,» sõnas Vestager. Ta lisas, et eksistentsiaalsete ohtude korral on vajalik globaalne koostöö, mis ulatuks kaugemale USA ja Hiina vahelisest rivaalitsemisest. Vestageri hinnangul peab ÜRO peaassamblee olema platvormiks, kus luuakse ruumi teistele osapooltele, väljaspool Xi Jinpingi ja Trumpi poliitilisi eelistusi.

Kriitika kitsa fookuse suhtes

AI Now instituudi nõunik Frederike Kaltheuner hoiatab, et Euroopa on muutunud liiga sõltuvaks USA tehnoloogiast, alates kiipidest kuni otsingumootoriteni. Ta usub, et praegune hirmukultuur, mis keskendub vaid nn piiripealsetele mudelitele (frontier models), on USA tehnoloogiaettevõtete poolt võimendatud narratiiv. Paljud ettevõtted ei võta tegelikkuses kasutusele kõige võimsamaid mudeleid nende kõrgete kulude ja andmeturbe riskide tõttu. Euroopa võib seega olla paremas positsioonis, kui kardetakse, eeldusel et fookus püsib pragmaatilistel lahendustel ja siseriiklikul suveräänsusel.