Euroopa linnade geograafia: millised pealinnad asuvad teineteisele kõige lähemal?

Euroopa kaarti vaadates leidub nii mõnigi geograafiline anomaalia, alates naaberriikide pealinnade ootamatust lähedusest kuni riikideni, millel põhiseaduse järgi pealinna polegi. Artikkel toob välja olulisemad faktid kontinendi pealinnade kohta.

Euroopa riikide pealinnade asukohad peegeldavad nii ajaloolisi kaubateid kui ka looduslikke piire. Üks märkimisväärsemaid nähtusi on Bratislava ja Viini lähedus. Austria ja Slovakkia pealinnad asuvad teineteisest vähem kui 100 kilomeetri kaugusel, mis on kontinendil harukordne tihedus.

Šveits pakub juriidilist eripära: riigil puudub konstitutsiooniline pealinn. Bern toimib de facto pealinnana, kuna seal asub föderaalvalitsus ja parlament, kuid ametlikku staatust sellel linnal ei ole.

Põhja suunas liikudes kerkib esile Islandi pealinn Reykjavík. See linn kannab maailma kõige põhjapoolsema suveräänse riigi pealinna tiitlit. Kliima on kujundanud linna energiatõhusust ja arhitektuurilist plaani, eristades seda selgelt Kesk-Euroopa suurlinnadest.

Rahvastiku ja pindala poolest on Euroopa suurim pealinn Moskva. Euroopa Liidu piires on Berliin elanike arvult esikohal. Varssavi puhul on aga tähelepanuväärne selle ajalugu: linn taastati Teise maailmasõja hävitustöö järel vanade jooniste ja maalide põhjal, säilitades nõnda ajaloolise linnapildi.