Euroopa Liit uuendas Arktika strateegiat: fookuses julgeolek ja taristu

Euroopa Komisjon avalikustas teisipäeval, 20. oktoobril uuendatud Arktika strateegia, mis keskendub julgeoleku tugevdamisele, kriitilise taristu kaitsmisele ja satelliitühenduste loomisele. Uue kava eesmärk on piirkonna strateegilise tähtsuse kasvatamine.

Euroopa Liit soovib Arktikas suurendada oma majanduslikku ja julgeolekupoliitilist kohalolu, investeerides uude infrastruktuuri ning võimete arendamisse. Teisipäeval, 20. oktoobril tutvustatud strateegia on suunatud Arktika piirkonna tähtsustamisele, mida on oluliselt mõjutanud Venemaa jätkuv täiemahuline sõjategevus Ukrainas.

Uued ühendused ja seire

Strateegia näeb ette uute andmesideühenduste edendamist, mis ühendaksid Gröönimaad tõhusamalt Euroopa mandriga. See on osa laiemast plaanist, mille eesmärk on parandada andmesideühendusi Kanada, Jaapani ja Lõuna-Koreaga. Hoolimata kaablite tähtsusest, on nende kaitse ja seire keerukas. Seetõttu plaanib Brüssel luua Põhja-Atlandil ja Arktikas spetsiaalse jälgimiskeskuse. See hakkab tegelema kaablite kaitse ja remonditööde koordineerimisega, kuid tulevikus on kavas seda rakendada ka Vene «varilaevastiku» tegevuse ning ebaseadusliku kalapüügi monitoorimiseks.

Satelliidid ja jäälõhkujad

Lisaks veealusele taristule panustab Euroopa Liit satelliitside võimekuse suurendamisse läbi IRIS² programmi. Eesmärk on paigutada 2030. aastaks madalale ja keskmisele Maa orbiidile 260 satelliiti, et tagada turvaline valitsusside ka Arktika piirkonnas. Juba praegu toetab Euroopa Liit sideteenuste laiendamist Gröönimaal.

Samuti on kavas suurendada Euroopa Liidu jäälõhkujate laevastikku. Praegu on kõigi liikmesriikide peale kokku ligikaudu 10 jäälõhkujat, mis jääb märgatavalt alla Venemaa 40-laevalisele laevastikule. Euroopa Komisjon soovib edendada liikmesriikide vahelist koostööd nende spetsiaalsete laevade ühiseks hanke- ja kasutuspõhimõtete väljatöötamiseks.

Ursula von der Leyen rõhutas strateegiat esitledes, et Arktika pole vaid kauge piiriala, vaid Euroopa Liidu lahutamatu osa, kus põrkuvad globaalsed geopoliitilised huvid. Jozef Síkela lisas, et koostöö Arktika riikide vahel on praeguses julgeolekuolukorras märkimisväärselt raskendatud, nõudes seega Euroopalt resoluutsemaid samme oma huvide kaitsmiseks.